Kohalike rongipeatuste rajamine rahvusvahelisele Rail Baltica trassile on otsustatud, nende projekteerimiseks on Euroopast rahastuski tulemas. Kava kohaselt saab Eesti trassiosal olema kaksteist kohalikku peatust, millest neli on planeeritud Harjumaale.
Rahvusvahelised kiired rongid vuhavad küll kohaliku tähtsusega peatusest mööda, aga regionaalrongid mitte. See annab rahvusvahelisele raudteele laiema kasutuspotentsiaali ning toob Tallinna ja Ikla vahel paiknevad asulad üksteisele ajalises mõõtkavas lähemale. Raudteeäärsete asulate potentsiaal elupiirkonnana kasvab, sest kiire ja tõhus ühistransport toob Tallinnas ja Pärnus asuvad töökohad ajaliselt lähemale ning maal elamine ja linnas töötamine saab olema märksa mugavam kui praegu. Harjumaal on kohalikud peatused planeeritud Assakule, Luigele, Sakku ja Kurtnasse. Eskiislahenduste koostamise käigus lepitakse omavalitsustega kokku täpsed peatuste asukohad, juurdepääsud ning seonduv taristu, et saaks algatada detailplaneeringud, alustada projekteerimisega ja osta maad.
Rongipeatusi ei saa raudteel igaühele meelepärastesse asukohtadesse laiali puistata. Regionaalrong ei tohi rahvusvahelist rongiliiklust aeglustada, seega tuleb ehitada mitmel pool välja raudteejaamad ehk sisuliselt lisarööpapaarid koos reisijate ooteplatvormidega. Neid projekteeritakse juba praegu koos raudteega, hilisema hoonestuse ja väiksemate rajatistega, näiteks teede ja parklatega on aega rohkem.
Rahvaarvu erinevusi ja potentsiaalset reisijate arvu silmas pidades on valminud kolm Rail Baltica kohaliku peatuse taristu arhitektuurset lahendust. Need erinevad üksteisest nii mastaabi, olemuse kui hinna poolest. Standardse lahenduse juurde kuulub ooteplatvorm koos viitade, tabloode ja ohutuspiiretega, juurdepääsuteed, parklad ning ootepaviljon või jaamahoone. Kui kohalikud kogukonnad ja nende esindajad näevad, et peatus võiks lisaks baaslahendusele pakkuda veel lisavõimalusi ja -funktsioone, saab selles osas läbi rääkida, aga siis tuleb arvestada täiendava panusega kohalikust eelarvest. Seega on tähtis põhjalikult kaaluda, mis on kohalike inimeste seisukohast vajalik ja mis mitte, sest hooned ja rajatised vajavad ka hilisemat hoolt, mitte ainult väljaehitamist.
Iga kohaliku peatuse juurde planeeritakse koostöös kohalike omavalitustega piisavalt perspektiivse varuga maad, et vajadusel saaks kaasuvat taristut laiendada, näiteks reisijate arvu kasvades hoone mahtu suurendada või parkimiskohti juurde luua. Esialgu rajatakse igasse peatusesse juurdepääsutee, parkla, jalgrattaparkla ja bussipeatus. Kaks väiksema tüübi peatuse hoonet on disainitud nii, et vajadusel saab need ehitada suuremaks, midagi varasemat lammutamata.
Peatuse hooned planeeritakse A-energiaklassiga ehk energiakasutuse vaates ei tohiks need omavalitsustele tulevikus olulisi kulusid kaasa tuua.
Harjumaa trassiosale on planeeritud üks kohalik peatus koos lisarööbaste rajamisega Kurtnas, ülejäänud peatuste puhul tuleb ooteplatvorm peatee äärde. Loogika on lihtne – peab tekkima sobiv välp tulevase rongigraafiku jaoks. Lisarööpaid planeerides on vajaduste kõrval oluline arvestada nii erinevate looduslike piirangutega kui ka muude kitsendustega. Kui lisarööpaid ei tule, tehakse reisijate ooteplatvorm otse peatee äärde. Kui jaamade asukohad on praeguseks sisuliselt paigas, siis täpsed peatuste asukohad, nii 220 meetri pikkuste ooteplatvormide kõrval kui peatee ääres, saab läbi rääkida kohalike vajadustest ja maaomanike huvidest lähtuvalt. Kõigisse jaamadesse ja peatustesse on jalakäijatele planeeritud ülepääs või tunnel turvaliseks liikumiseks peatuskoha ja ooteplatvormide vahel.
Kohalike peatuste ajakava näeb ette, et juba praegu räägitakse omavalitsustega olulisemad küsimused läbi, et saaks algatada detailplaneeringu protsessi. Raudteejaamade lisateed ja ooteplatvormid ehitatakse valmis koos peateedega Rail Baltica projekti raames, see on kulukaim osa kohalike peatuste väljaehitamisest. Ka suure osa peatuste taristu rajamise kuludest katab riik, aga kui omavalitsustel on erisoove ja vajadusi, tuleb selleks otsida lisarahastust. Kui kõik läheb plaanikohaselt, saavad kohalikud rongid alustada oma liiklust rahvusvahelise liiklusega samal ajal, kõik eeldused on selleks loodud.
