Sel nädalal toimusid Harjumaal järjekordsed Rail Balticu avalikud arutelud. Trassivalik on maavanema poolt tehtud ning sellele lisatud keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Aina selgemaks saab ka, kuidas lahendatakse kiirraudtee ristumised asumite ja teedega.

Enne avalikke arutelusid olid maakonnaplaneering ja KSH aruanne juuli algusest kuni 8. augustini avalikul väljapanekul. Selle aja jooksul oli kõigil võimalik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu lahendusele ja aruandele.

Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi avalike suhete nõunik Mihkel Loide ütles, et Harjumaalt esitati planeeringule 19 kirja ettepanekute, selgutustaotluste ja vastuväidetega. Peamiselt taheti teada, milline saab olema mõju raudtee äärde jäävatele elamutega kinnistutele ning millised on ehitusvõimalused raudtee lähivööndis. Ettepanekud puudutasid peamiselt müra tõkestamist ja raudteega ristuvate maanteede eritasandiliste ristete paigutust. „Vastuväited sisaldasid peamiselt omaniku kinnistule või selle lähedale raudtee rajamisega mittenõustumist,“ ütles Loide.

Algavad maatehingud

Selle nädala alguses tuli välja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi plaan muuta kinnisasja sundvõõrandamise seadust, mis võimaldaks Rail Balticu trassile jäävatelt maaomanikelt senisest kiiremini ja odavamalt nende maa sundkorras võõrandada. Kui praeguse seaduse järgi saab kinnistu üle võtta ainult pärast sundvõõrandamise tasu väljamaksmist ja kohtuvaidluste lõppu, siis uue seadusega saab riik asju teha kiiremini, enne tasu maksmist ja kohtuvaidlusi.

Loide sõnul algavad läbirääkimised trassi alla jääva maa omandamiseks sõltuvalt eelprojekti valmimisest. Eelprojekti Pärnumaa osa on valmis, praegu on jõutud Raplamaale. Harjumaa eelprojekt valmib 2018. a alguses. „Valminud krundijaotuskavade alusel kontakteerub trassile jäävate maade omanikega maa-ameti esindaja, kelle ülesandeks on maaomanikega ostuläbirääkimiste pidamine,“ selgitas Loide. „Läbirääkimiste käigus arutatakse maaomanikega läbi nii maade ümberkruntimise kui vahetuse võimalused, samuti maade müügihuvi.“

Tema sõnul algavad reaalsed tehingud maadega juba järgmisel aastal, mil maakonnaplaneeringud on kõigis kolmes maakonnas kehtestatud.

Vallad pole rahul

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on juba üsna täpselt kirjas, kuidas raudtee looklema hakkab ning milliseid rajatisi peab ehitama, et inimeste (ja metsaelanike) rahu ja rutiini võimalikult vähe segada. Nii on näiteks Saku vallas planeeritud seitse eritasandilist ristmikku. Üks neist, Kajamaa külla planeeritud lahendus tuli teha seetõttu, et seal paiknevad loomapidamishooned ühel ja karjatamiseks kasutatavad rohumaad teisel pool raudteed. Nüüd tuleb tagada kariloomadele läbipääs raudtee ristumisel kohaliku Sooteega.

Suuremat muret tekitasid kohalikele trassi planeerimise käigus Saku rabametsa rekreatsioonialad, kust raudtee peaks hakkama läbi looklema. Sinna on kavandatud projekteerijate poolt kergtee tunnelid või sillad. Planeeringu seletuskirjas märgitakse, et rabametsa terviserajad tuleb ümber ühendada, et säiliks nende kasutamise võimalus.

Saku vallavanem Tiit Vahenõmm ütles Harju Elule, et planeerijad ja Rail Balticu juhtkomitee Saku valla poolsete ettepanekutega trassi valiku osas ei arvestanud. „Seega eriliseks rahuloluks põhjust pole,“ ütles ta, lisades, et valla tehtud ettepanekutega alt- ja ülepääsude osas on siiski arvestatud.

Saku naabri Kiili valla jaoks on murelapseks Kangru aleviku kõrval asuv ristmik, kust raudtee hakkab kulgema ehitatava viadukti alt. Muret teevad kohalikele maha- ja pealesõidud, kergteed ja pääs bussipeatusesse, mis pole nende arvates planeeringus turvaliselt lahendatud. Kiili vallavanem Aimur Liiva sõnul on planeerimisprotsessi algusest peale olnud Kiili valla jaoks laual ainult halvad ja väga halvad valikud. Kuigi vallavanema sõnul ei saagi Tallinna külje all tiheasustuspiirkonnas loota, et kellegi huve ei riivata, on kurb see, et halbade ja väga halbade lahenduste hulgast langes liisk viimastele. „Konkreetselt käib jutt Kangru aleviku juurde planeeritud Viljandi maantee ja Rail Balticu ristmiku lahendusest, mis ei ole väljapakutud kujul aktsepteeritav ei aleviku elanike ega Kiili vallavalitsuse jaoks,“ ütles ta. „Kui luuakse midagi nii suurt nagu Rail Baltic, siis peaks olema kavandatud piisavad ressurssid selleks, et oleks kindlalt tagatud ka inimeste heaolu, mitte ainult kurgede ja konnade oma.“

Liiva sõnul on vald koos elanikega tegelenud leevendusmeetmete väljapakkumisega, kuid neid pole võetud kuulda. „Sisuliselt igale ettepanekule on vastus, et see küsimus ei kuulu antud planeerimisetapis arutamisele ja otsustatakse kunagi hiljem ja kõik sõltub maksumusest,“ kirjeldas ta.

Järgneb järelevalve

Omaette arutelu on toimunud ka teemal, kas Eestis on kaevandatakse piisavalt ehitusmaavarasid, et raudtee jaoks vajalikku taristut ehitada. Selle kindlaks tegemiseks on kavas teha ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Mihkel Loide sõnul on varustuskindluse uuringu esimene etapp käivitatud ja töödega alustatud. „Hinnang ehitusmaavarade (paekivikillustik, liiv, kruus) kättesaadavusest ja alternatiividest valmib novembris,“ ütles ta. Esimese etapis tehakse uuringukava, et teises etapis uurida olemaolevate karjääride ja mäeeraldiste ehitusmaavarade kvaliteeti. „Lõplik pilt, kas meil on ehitusmaavarasid piisavas koguses või mitte, selgub kahe etapi summas,“ märkis Loide.

Kui sellenädalased avalikud arutelud läbi saavad, esitatakse maakonnaplaneeringud rahandusministeeriumile. Kui ministeeriumi planeeringute osakonnas leitakse, et on täidetud seadusi ning vastuväidete osas on lahendusi kaalutud piisavalt, siis antakse sealt maakonnaplaneeringutele heakskiit ja tehakse ettepanek nende kehtestamiseks. Järgmiseks sammuks on Rail Balticu eelprojekti koostamine. „Eelprojektis selgub ka täpne maavajadus raudtee ehitamiseks ja selle põhjal hakkab toimuma maade võõrandamine,“ selgitas Loide.