Rahvaasemikud tuhandete allkirjade keskel (0)
Article title
ILLUSTRATSIOON: AdobeStock

Rahvaalgatus toidukaupadele kehtiva käibemaksumäära vähendamiseks kogub hoogu. Lehe trükkiminekuks oli algatusele antud 79 218 allkirja. Algatus, mis sai hoo sisse koos käibemaksu tõusuga 1. juulil, lõpeb 11. augustil kell 23.59. Selleks ajaks prognoositakse oma allkirja andnud olevat ligi 100 000 täisealist Eesti Vabariigi kodanikku. Esimese MasterChef Eesti võitjana tuntust kogunud Jana Guzanova, kes on petitsiooni algataja, võib sellegi tulemusega rahul olla – ta korraldas konkurentsitult suurima allkirjade kogumise Eesti Vabariigis. Kas inimeste kogutud protestihäältest ka tulu tõuseb, on iseküsimus.

Vastuse otsimiseks sellele meenutagem eelmist petitsiooni, protestiallkirjade kogumist automaksu vastu. Selle 2023. aasta juulis algatanud MTÜ Eesti Autoomanike Liit ja Simmo Saar kogusid üheksa kuuga, 2024. aasta märtsiks kokku 65 565 allkirja. Arvestatavalt palju. Riigikogus, kuhu need 65 565 allkirja pidulikult edastati, hakkas petitsiooni menetlema rahanduskomisjon. Rahvaalgatus otsustati tagasi lükata, seda isegi suurde saali, rahvaesindajatele arutamiseks andmata.

„Lisame, et kollektiivse pöördumise menetlemise raames ei leidnud komisjoni enamuse toetust pöördumises tõstatatud küsimuse viimine täiskogu ette olulise tähtsusega riikliku küsimuse (OTRK) arutamise formaadis. Tegemist oleks ühe ja sama teema erinevates formaatides paralleelmenetlusega täiskogus,“ kirjutas tollane rahanduskomisjoni esimees
Annely Akkermann tuhandetele pöördujatele vastuseks.

Kogudes küll oluliselt rohkem allkirju, vaevalt seegi petitsioon kaugemale mõnest komisjonist jõuab – rahvaasemikel on tuhat teist tegemist, seekord valmistumine kohalikeks valimisteks, uute lubaduste andmiseks. Rahandusminister Jürgen Ligi seisukoht on ka teada: toitumist ongi vaja piirata, eestlased võitlevad pigem ülekaalu kui näljaga…

Ega siinkirjutajagi usu, et riiki saab efektiivselt juhtida petitsioonide ja allkirjade kogumisega – täna ühe, homme teise maksu vastu. Eesti riik vajab tervikuna uut maksusüsteemi. Ehk vajab Eesti proportsionaalse tulumaksu asemel astmelist tulumaksu. Ühesugune tulumaks oli hea 30 aastat tagasi, mil me kõik vaesed olime, siis ei tohtinud töö tegemist ja raha teenimist maksustada. Nüüd me pole võrdsed enam ammugi. Kehtiv maksusüsteem on aga endine. Aga see võiks olla juba järgmiste riigikogu valimiste tõsine teema.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.