„Valetaksin kui ütleks, et viimane aasta meie ettevõttes midagi oluliselt muutnud ei ole. 24. veebruar 2022 muutis palju. Nii meie ettevõttes kui kogu Eesti masinatööstussektoris.“

Nii kõneleb Veljo Konnimois, Radius Machining OÜ asutaja ja suuromanik. Radius Machining, mis 2005. aasta märtsis Viimsi ühes garaažis oma esimese freespingi käivitas, on tänaseks kasvanud rohkem kui kümnemiljonilise käibega masinatööstusettevõtteks, kus detaile töötlevad moodsaimad 12-teljega pingid.

Ettevõtte lepingupartneriteks on Soome, Saksamaa, Austria, Belgia, Inglismaa ja teiste Euroopa riikide tuntud masinatootjad, kokku 240 erinevat klienti. Ainult ettevõtte suund on jäänud endiseks – alltöövõtjana toodetakse täppistööd nõudvaid erinevaid sõlmi kõige erinevatele seadmetele ja masinatele – metsanduse, kaevanduse ja põllumajanduse tarvis.

Oluliselt on kasvanud sõjaväljale mineva militaartoodangu hulk. Eestis ollakse partneriks mehitamata sõidukeid kriitilistesse piirkondadesse tootvale Milrem Roboticsile, samuti valmistatakse erinevaid osi Cleveroni pakiautomaatidele ja Starshipi pakirobotitele.

Partnerid ollakse ka mitmele kosmosetehnoloogiat valmistavale firmale. Mõned detailid Eesti kosmosesatelliitide Estcube pardal on valmistatud just Radius Machining meistrite poolt. „Kui mõni masin või seade läheb masstootmisse, siis meilt enam detaile ei tellita. Tellitakse sealt, kus tööjõud on odavam, töökulu väiksem,“ kõneleb Veljo Konnimois oma ettevõtte eripärast, mille märksõnaks on unikaalsus.

Ukraina sõja mõjud

Aasta tagasi puhkenud sõja mõju jõudis Eestisse esmalt katkenud tarneahelate kaudu – sealt, kust tehas varem sai tooret, korraga enam ei saanud. See puudutas kõiki meie ettevõtteid, räägib Veljo Konnimois, kes läinud aasta aprillis valiti Eesti Masinatööstuse Liidu MTÜ nõukogu esimeheks. Soomlased oma suuremate puhvritega sellise tõmbetuule käes ei kannatanud, nagu meie siin, teab Konnimois.

Radius Machining vältis ekstrasisseostudega küll halvimat, tööseisakuid ja tarnelepingute täitmatajätmist, aga kaotas likviidsuses. „Lõppkokkuvõttes oli see siiski õige otsus. Ükski tarneleping meil täitmata ei jäänud,“ ütleb firma juht.

Tootmistsehhis oleval kuvaril on töötajaile vaatamiseks väljas, kui suur on kuu tootmisplaan ja kui palju sellest täidetud on. Selline informeerimine on tõstnud tööviljakust, kinnitab Veljo Konnimois. Fotod Ülo Russak 

Psüühiliselt tunduvalt raskemini kui tarneahelate katkemine mõjusid inimestele sõjapildid Ukrainast. „Need pildid, mida avalik meedia meile Ukraina sõjast vahendas, olid ikka väga leebed. Fotod töötajate telefonides olid märksa karmimad, õõvastavad,“ meenutab Veiko Konnimois.

„Mitmest Eesti masinatööstusettevõttest läksid väljaõppinud spetsialistid rindele, kodu kaitsma,“ teab Konnimois. Osad on neist ka tagasi tulnud, aga ega kõik enam kindlasti tule…

Inimelu hinda on võimatu mõõta

Ettevõtte juht ei tee aga saladust, kui palju aega võtab ühe oskusspetsialisti, näiteks viieteljelise treipingi operaatori koolitamine. „Peale ametikooli kolme aastat, mille lõpetajast saab masinatööstuses tavaline treial või freesija, koolitatakse teda ettevõttes veel kolm aastat. Siis on operaator võimeline opereerima pingiga, mille kahtteist telge juhivad kolm arvutiprogrammi. Ja kus valmib kõige unikaalsem detail mõnele kosmosesatelliidile. Või hoopis mõnele tankile.“

Pole välistatud, et ühel päeval toodame näiteks hüdraulikat ka tankidele.

Eesti riik tuli masinatööstusettevõtetele nii palju vastu, et need väljaõppinud operaatorid, kes pidid minema kas nii öelda puhkusele (loe: lõppes tööluba) või kutsega armeesse, said ise otsustada, mida teha. „Seekord sundminekut, väljasaatmist ei olnud,“ kiitis Veljo Konnimois riiki. Iga Ukraina päritolu operaator pidi ise otsustama, kas valmistada toodangut sõjaväljale või minna ise toodangut kasutama.

Vaatega tulevikku

„Tegelikult see „Leopardide“ jutt ei olegi päris tühi jutt. Eesti kaitseministeerium jälgib praegu hoolega, kes mida toodab ja mida toota võiks. Tellimused, mis varem läksid mujale, tulevad aina enam Eestisse. Ka Radius Machiningule. Ja seda just saksakeelsetest maadest – Saksamaalt, Austriast, Belgiast. Pole välistatud, et ühel päeval toodame näiteks hüdraulikat ka tankidele,“ kõneleb Konnimois.

Ükski sõda ei kesta aga igavesti. Ka Veljo Konnimois kinnitab, et tema fookuses on praegu rohkem tulevik, tegutsemine masinatööstuse liidu nõukogus ja tööandjate keskliidu volikogus, aitamaks lahendada Eesti riigi ees olevaid probleeme. Radius Machiningu igapäevast tööd juhib tegevjuht Ahti Talts.

„Riigina on meie fookuses IT. Ja see on hea, igas koolis on olemas arvutiklass. Nüüd peaks sellest edasi liikuma, et koolides tegeldaks rohkem ka robootikaga. Juba praegu tegutsevad robotid igas eluvaldkonnas, ka kodumajapidamistes. Siis tekiks meil ka tööstus, ettevõtted, kelle toodang maailmas läbi lööks. Nii nagu praegu löövad IT-spetsialistid,“ räägib Veljo Konnimois oma missioonist selle idee elluviimisel.