E-kaubanduse liidu andmetel liigub Eestis igal kuul läbi pakiautomaatide sadu tuhandeid saadetisi ning mahud kasvavad aasta-aastalt. Eestlased eelis-tavad järjest enam pakiautomaate, kuid kuller-teenused jäävad alles suuremate pakkide saatmiseks või mugavus-teenuseks otse koju.

Harju Elu esitas sarnased küsimused pakimajandusega tegelevatele suurematele firmadele. Meile vastasid SmartPosti operatsioonide juht Rainer Oja, Venipaki tegevjuht Andrius Ladaukas, DPD kommertsjuht Janek Kivimurd, Omniva kommunikatsioonijuht Madiken Oja ning OSC Transport OÜ (ainult kullerteenused) tegevjuht Andreas Türkson.

Mis juhtub pakiga pärast pakiautomaati asetamist?

Smartposti: Meie kuller korjab selle esimesel võimalusel peale, vajadusel markeerib ja viib SmartPosti sorteerimiskeskusesse. Seal sorteeritakse pakid vastavalt sihtkohale ja suunatakse edasi piirkonna kullerile, kes toimetab paki kas teise pakiautomaati või otse aadressile. Paki saaja saab teavituse kohe, kui kuller on paki lõppsihtkoha pakiautomaati sisestanud. Välismaale suunduvad pakid liiguvad koos teiste saadetistega sihtriiki, enamasti maanteetranspordiga.

Venipak: Meie kullerid võtavad paki järgmise planeeritud pealevõtmise ajal peale – tavaliselt samal või järgmisel päeval, olenevalt paki kättetoimetamise asukohast ja kellaajast. Sealt liigub see meie lähimasse sorteerimisterminali, kus see skaneeritakse, sorteeritakse sihtkoha järgi ja saadetakse koheselt teise terminali või otse saaja piirkonda teenindavale kullerile.

Me ei hoiusta pakke oma terminalides, kuna meie eesmärk on hoida protsess pidevalt sujuv. Sorteerides ja saates saadetisi võimalikult kiiresti välja, tagab Venipak, et 98% pakkidest jõuavad sihtkohta ühe tööpäeva jooksul.

„Äriklient eelistab kaubad saada omale kontorisse, lattu või tootmisesse, mitte pakiautomaati.“
OSC Transport OÜ tegevjuht 
Andreas Türkson

DPD: Kuller korjab paki samal päeval üles ja toimetab õhtuks lähimasse DPD depoosse. Lähimast depoost liigub saadetis juba samal ööl edasi Jüri sorteerimiskeskusesse, kus asub Baltikumi ainulaadne robotitega sorteerimisliin, mis on mõeldud just automaatide pakkide sorteerimiseks. Robotite abiga sorteeritakse saadetis kindla sihtkoha kotti, mis liigub samal ööl sihtpiirkonna depoosse ja toimetatakse järgmisel tööpäeval sõltuvalt valitud teenusest lõppsaajale lähimaks märgitud pakiautomaati või kulleriga koju kätte. Tühjendame pakiautomaate igal tööpäeval, kuid kellaajad võivad varieeruda asulate lõikes. Paljud Tallinna piirkonnas vastu võetud saadetised jõuavad veel samal õhtul Tallinna automaatidesse.

Omniva: Omniva töötaja tühjendab pakiautomaadi määratud kellaajal ja viib pakid kohalikku jaotuskeskusesse. Kui kõik piirkonna automaadid on tühjendatud ja pakid jaotuskeskusesse jõudnud, viime pakid Omniva Eesti sorteerimiskeskusse Harjumaal.

Seal lähevad pakid sorteerimisliinile, mis loeb automaatselt aadressikaarte ja jagab pakid sihtkoha järgi piirkondadesse: mis läheb välismaale, mis Viljandimaale, mis Tartumaale, mis Viimsisse jne. Pakid sorteeritud, sõidavad need järgmise päeva varahommikuks sihtpiirkonna jaotuskeskusesse, kust kohalikud töötajad võtavad pakid peale ja jaotavad laiali. Tallinnas on protsess veidi lühem. Seega – kui pakk pannakse automaati enne tühjendamiskellaaega, jõuab see riigisiseselt kohale üldjuhul juba järgmisel päeval.

„Meenub juhtum, kus SmartPosti Leedu terminalis avastati eelmisel aastal ühest pakist elus madu, Eesti sorteerimiskeskuse erilisim pakk sisaldas mesilassülemit.“
SmartPosti operatsioonide juht 
Rainer Oja

OSC: Kõigepealt esitab klient läbi OSC iseteeninduskeskkonna veotellimuse, misjärel veokorraldaja määrab antud tellimuse täitmiseks kulleri. Peale seda liigub informatsioon automaatselt kulleriga kaasas olevasse tahvelarvutisse. Kuller moodustab töökäskudest logistilise marsruudi ning asub selle järgi saadetisi kaubikuga või veokiga peale korjama.

Peale korjatud saadetised toimetab kuller piirkonna terminali. Terminalis liiguvad pakid pakikonveierile, kus need kaalutakse ning varustatakse sordinumbriga. Sordinumbri järgi komplekteeritakse pakid kaubakonteineritesse. Pärast kõikide pakkide sorteerimist laaditakse kaubakonteinerid veokitele, mis toimetavad need öösel üle Eesti asuvatesse piirkondlikesse terminalidesse. Piirkondlikes terminalides laadivad kullerid saadetised oma veovahendile ning asuvad neid saajatele kätte toimetama. Seega kõik saadetised jõuavad üle Eesti kohale pealekorjele järgneval tööpäeval.

Kui kiiresti peaks inimene oma paki välja võtma?

Smartposti: Soovitame paki välja võtta esimesel võimalusel, sest see aitab kogu süsteemil sujuvamalt toimida ja tagab, et kõik saadetised liiguvad kiirelt õigesse sihtkohta. Eriti oluline on see pühade ja suurte kampaaniate (nagu must reede või e-smaspäev) ajal, mil pakimaht kasvab hüppeliselt. Kui kliendid oma pakid aegsasti välja võtavad, jõuavad ka järgmised saadetised kiiremini pakiautomaatidesse.

Venipak: Soovitame klientidel alati oma pakk võimalikult kiiresti kätte saada – ideaaljuhul 24–48 tunni jooksul pärast teate saamist. Venipaki pakiautomaatide standardne hoiustamisaeg on 3–5 päeva, kuid mida varem pakk kätte saadakse, seda parem, eriti hooajaliste tipptundide ajal, kui automaatide nõudlus on suurim. Kiirem pealevõtmine aitab hoida võrgustikku tõhusana ja tagab, et rohkem kliente saab automaate viivituseta kasutada. Eestis võetakse 71% pakkidest välja samal ja 17% järgmisel päeval.

DPD: Keskmine paki hoiuaeg DPD võrgustikus on ligikaudu kuus tundi, mis näitab, et kliendid tegutsevad üldiselt kiiresti ja automaadid asuvad saajatele mugavates kohtades. Kiire paki väljavõtmine aitab hoida süsteemi sujuvana ja tagada, et ka teiste saadetised jõuaksid soovitud aja jooksul kohale. Kasvava mahu tõttu oleme laiendanud ka pakiautomaatide võrgustikku, kuid parima efektiivsuse nii meie kui ka kliendi jaoks loob ikkagi pakisaaja ise.

„Veebiturud ja kohalikud e-poed valmistavad juba ette oma musta reede ja jõulupakkumisi ning me eeldame, et pakkide maht kasvab novembrist detsembrini kuni 40%.“
Venipaki tegevjuht 
Andrius Ladaukas

Omniva: Hoiustame pakke automaadis seitse päeva, kuid hea meel on öelda, et enamik inimesi võtab oma paki automaadist välja oluliselt kiiremini. Kõrghooajal ehk novembris ja detsembris oleneb see, kas kõik inimesed saavad oma paki kenasti 48 tunniga kätte, tõesti paljuski sellest, kui kiiresti teised inimesed oma paki automaadist välja võtavad, et kappe uute pakkide jaoks vabastada. Samas loome me tipphooajaks võtmepunktidesse ka lisalahendusi – toome kohale täiendavaid mobiilseid pakiautomaate, loome mehitatud pakkide vastuvõtupunkte jne.

Kas on võimalik, et hiired närivad pakiautomaadis paki nurga ära?

Smartposti: SmartPosti puhul kindlasti mitte. Meie pakiautomaadid asuvad siseruumides, mistõttu loomad, niiskus ja muud väliskeskkonna mõjud ei pääse saadetistele ligi. See on ka üks põhjus, miks kliendid eelistavad teatud kaubad tellida SmartPostiga – need on kaitstud nii ilmastiku kui kõrvaliste mõjude eest.

Venipak: See on äärmiselt ebatõenäoline. Venipaki pakiautomaadid on ehitatud vastupidavatest, suletud metallkonstruktsioonidest, mis on loodud ilmastikukindlaks ja takistama väikeste loomade või putukate sissetungi. Kui märkate kahjustusi, on need tõenäoliselt välised ja mitte loomadega seotud – näiteks läheduses olevate sõidukite või rasketehnika põhjustatud. Igal juhul kontrollime ja hooldame regulaarselt kõiki pakiautomaate, et tagada nende ohutus, puhtus ja töökindlus.

DPD: Ajaloo jooksul on tulnud ette olukordi, kus närilised on saanud pakile ligi spetsiaalsete ohutuseks mõeldud õhutusavade kaudu, kuid neid juhtumeid on esinenud harva. DPD on paigaldanud vajalikesse asukohtadesse vastavaid võrke.

Omniva: Ei, Omniva uute pakiautomaatide kappidesse ei ole kuidagi võimalik hiirtel ega kellelgi teisel siseneda. Vanema põlvkonna automaatides oleks see teoorias veel võimalik, kuigi väga keeruline ja raskesti usutav. Kui mõni hiir oleks kappi sattunud, oleks ta tõenäoliselt sinna kinni jäänud ja me teaksime sellest. Vanema põlvkonna automaate üle Eesti alles veel u 15 tükki.

Kui palju on pakiautomaatide kasutamine kasvanud, millised on arengud?

Smartposti: E-kaubanduse Liidu andmetel liigub Eestis igal kuul läbi pakiautomaatide sadu tuhandeid saadetisi ning mahud kasvavad aasta-aastalt. Tarbijad eelistavad pakiautomaate, sest need on mugavad, ligipääsetavad ja annavad vabaduse valida endale sobiva kättesaamisaja. Samas jäävad kullerteenused oluliseks eriti siis, kui on vaja suuremaid, erimõõtmelisi pakke või mugavusteenust otse koju.

„Lähimast depoost liigub saadetis juba samal ööl edasi Jüri sorteerimiskeskusesse, kus asub Baltikumi ainulaadne robotitega sorteerimisliin, mis on mõeldud just automaatide pakkide sorteerimiseks.“
DPD kommertsjuht 
Janek Kivimurd

Venipak: Jah, oleme märganud selget kasvu. Võrreldes 2025. aasta esimese üheksa kuuga 2024. aasta sama perioodiga on Venipaki pakiautomaatide kaudu saadetud ja vastuvõetud pakkide arv Eestis kasvanud 113% ning trend jätkub tõusuteel. Tarbijad hindavad pakiautomaatide paindlikkust ja ööpäevaringset ligipääsu, samas kui ettevõtted hindavad paki äraandmise kiirust ja mugavust. Praegu toimetatakse umbes 63% kõigist pakkidest Eestis kohale kullerite ja väljastuspunktide kaudu, samas kui 37% toimetatakse kohale Venipaki pakiautomaatide kaudu.

DPD: Pakiautomaatide kasutus tegi COVID-19 perioodil suure hüppe ning on sellest ajast alates jätkanud stabiilset kasvutrendi. Eesti elanik eelistab üha enam mugavat ja paindlikku automaati. Kuigi pakiautomaadid on populaarsed, ei ole see kindlasti ainus tarnevõimalus. Kojuvedu eelistab endiselt ligi 20% klientidest. Kojutarne muutub eriti oluliseks suuremate või mahukamate tellimuste puhul.

Omniva: Järjest rohkem kasvab pakiautomaatide osakaal ja tähtsus Eestis ja Euroopas tervikuna. See on soodsaim ja kõige keskkonnasõbalikum tarneviis väikepakkidele. Automaat on tarbijate esimene eelistus pika puuga. Tarbijauuringute järgi eelistab 83% Eesti inimestest oma paki kättesaamiseks automaati kullerile. Samamoodi eelistavad tarbijad selgelt pakiautomaate postkontoritele.

Omnival on praegu Eestis ligi 400 avalikku ja üle 1000 privaatse ehk enda koduuksele renditava erapakiautomaadi. Sel sügisel alustas Omniva kogukonnaautomaatide võrgustiku loomist üle Eesti. Kogukonnaautomaadid on väiksemas mõõdus pakiautomaadid, mille paigaldamiseks ei ole vaja interneti- ega elektriühendust. Masinad on akutoitega, seega elektrikatkestustest sõltumatud. Tänu sellele sobivad need automaadid suurepäraselt paigaldamiseks väiksematesse kogukondadesse – näiteks külakeskustesse, kortermajade piirkondadesse, bussipeatustesse, tanklatesse jms. Tahame jõuda selleni, et hiljemalt kümne aasta pärast pea igast Eesti kodust kuni 300 meetri kaugusel on automaat olemas. Tulevikus saab automaadid võtta kasutusse kohalike postiteeninduspunktidena – kasutada neid ka kirjade ja perioodika kandeks. 

OSC: Täpsustan, et OSC-l pole oma pakiautomaatide võrgustikku, kuna oma äritegevuses oleme keskendunud B2B ehk ärikliendilt ärikliendile saatmise sektori teenindamisele. Äriklient eelistab kaubad saada omale kontorisse, lattu või tootmisesse, mitte pakiautomaati. Eraklientide puhul on selgelt suunitlus pakkide saatmisele pakiautomaati, kuna automaadist saab pakke kätte endale sobival ajahetkel ning seetõttu jääb kodus kulleri ootamine ära.

Kui suured on kõige suuremad pakid, mida teie kaudu on saadetud? Aga kõige erilisemad?

Smartposti: Kõige erilisemad pakid on sageli need, mis ei oleks tohtinud üldse meie sorteerimiskeskusesse jõuda. Meenub juhtum, kus SmartPosti Leedu terminalis avastati eelmisel aastal ühest pakist elus madu, Eesti sorteerimiskeskuse erilisim pakk sisaldas mesilassülemit. Aeg-ajalt on proovitud saata ka muid elusloomi, mis on muidugi keelatud. Kui tekib pisimgi kahtlus, soovitame tutvuda meie keelatud saadetiste nimekirjaga või küsida nõu klienditoelt. Silma on jäänud ka paljud erilised pakendid – inimeste fantaasia pakkimisel on piiritu.

Venipak: Venipaki pakiautomaadid mahutavad pakke mõõtudega kuni 61×39,5×41 cm ja kaaluga kuni 30 kg. Suuremad või mahukamad esemed toimetatakse kohale meie kullervõrgustiku kaudu, mis võimaldab meil toimetada kohale kõike alates teleritest ja mööbliosadest kuni jalgrataste ja elektritõukeratasteni. Mis puutub kõige erilisematesse, siis oleme näinud oma võrgustiku kaudu kohaletoimetatavat kõike alates pulmakleitidest ja muusikariistadest kuni sünnipäevaüllatuste ja jõulupuudeni.

DPD: Kõige suuremad ja erilisemad saadetised liigituvad näidete alla, mida pakiautomaadiga saata ei tohiks. Meiega on saadetud mesilassülemeid, värsket kala, külmutatud lihatooteid, värskeid maasikaid ja ploome, lahtise karbiga moosipurke. Elavaimateks näideteks saab tuua kaks intsidenti, millest ühe puhul polnud kliendil teine paar kingi karpi mahtunud ja ta oli üritanud need pakisildiga karbi külge siduda. Teise näite puhul jõudis meieni töötav akuföön, mis oli läinud karbis juba kuumaks.

Omniva: Suurima, L kapi suurus on 39 x 38 x 64 cm – pakk peaks mahtuma sellesse kappi ja ruumi peaks jääma ka sõrmedele, et paki kapist kätte saaks. Paki maksimaalne raskus on 30 kg. Suuremate või raskemate pakkide puhul tuleb valida kullerteenus või saatmine/kättesaamine postkontorist.

„Huvitavad leiud on näiteks pakkimata lahtine pass, üksik pakk salvrätikuid, üks sidrun, elus kass, saapasse pakendatud viinapudel, puuhalg…“
Omniva kommunikatsioonijuht 
Madiken Oja

Erilisi pakke on küll palju! Hooajaliselt saavad näiteks mesinikud mesilasi, kalastajad tõuke, jahimehed korjuseid jms. Probleeme tekib siis, kui need kaubad ei ole korralikult pakendatud. Nii on meie kullerit oodanud kappi avades ees nii lahtiselt sumisevad mesilased kui ka automaadi seintel ringi roomavad tõugud.

Sorteerimiskeskuses on aga tekitanud elevust ja paanikat ka liinilt alla voolav veri ühe jahimehe poolt kilekotis saadetud kitsekorjusest! Huvitavad leiud on ka näiteks pakkimata lahtine pass, üksik pakk salvrätikuid, üks sidrun, elus kass, saapasse pakendatud viinapudel, puuhalg…

OSC: Kõige suuremad pakid, mida OSC on vedanud, on olnud nt 6–7m pikkusega latid, torud. Kõige erilisema saadetisena võiks välja tuua taimede tolmeldamiseks mõeldud kimalaspesasid.

Mida ennustate jõulueelsete sooduskampaania hittideks – mida kõige rohkem saadetakse?

Smartposti: Elektroonika ja nutividinad – nutikellad, juhtmevabad kõrvaklapid, väiksem köögitehnika. Riided ja jalanõud. Mänguasjad ja lastekaubad. Sisustuselemendid, lõhnaküünlad, kinkekomplektid. Parfüümid ja kosmeetika.

Venipak: Eelnevate aastate põhjal moodustavad pakkide suurima osa tõenäoliselt elektroonika, kosmeetika, moe- ja mänguasjad. Veebiturud ja kohalikud e-poed valmistavad juba ette oma musta reede ja jõulupakkumisi ning me eeldame, et pakkide maht kasvab novembrist detsembrini kuni 40%.

DPD: Kindlad lemmikud on mänguasjad, raamatud, ilukaup ja kõik muu, mis sobib kuuse alla.

OSC: Jõulude eelne periood on transpordisektoris kõike suurema intensiivsusega aeg. Meil puudub küll sellekohane statistika, mida kõige rohkem veetakse enne jõule, aga arvatavasti on see kõiksugune magus kaup, ehk kommid, küpsised jms. →