Harju piirkonna esimehe ja pikaaegse erakonna liikmena vaatan kummastusega ning nukrusega pealt, kuhu on viimaste nädalate jooksul liikunud IRL. Küsin, mida annab erakonnale selline avalik sõnasõda üleriigilises meediaruumis? Reitingut ei tõsta see kindlasti, kuid küsivaid silmapaare on kindlasti kordades rohkem kui neid liikmeid, kes minult viimastel nädalatel on kirja teel kui suuliselt pärinud: “Mis meil erakonnas toimub?”
Alustades erakonna esimehe ülesastumistest ja vaadates sellele järgnenud erinevaid avalikke sõnavõtte, eriti viimaste nädalate jooksul, ei ole meel murelik õigusega ainult erakonna auesimehel Mart Laaril, vaid kõigil IRLi liikmetel.
Minnes ajas veidi tagasi, siis on tänaste sõnavõttude taustast kergem aru saada. Olgu öeldud, et jutud põhikirja kaudu demokraatia suurendamisest ja avatusest kõlavad kenade loosungitena alati hästi ja neid on ka võimule pääsemiseks igal korral kasutatud. Oleks vaid nii, et põhikirja muutused tagavad ka need sisulised demokraatlikud muutused, mida loosungitega esile kutsuda soovitakse. Erakonna põhikiri pole võluvits probleemide lahendamiseks. Põhikiri saab olla ainult abivahend tööriistakastis. Erakonna kuvand ja poliitilised initsiatiivid hakkavad peale ikka inimestest, mitte põhikirjast.
Vähem pole lahendus
Põhikirja on IRLis muudetud pea igal suurkogul, ka 2015. aastal käidi välja selleks erinevaid mõtteid. Enamik piirkondi on alates 2015. aastast esitanud kümneid ja kümneid ettepanekuid põhikirja muutmiseks, kaasa arvatud Harju piirkond, et muuta organisatsiooni veelgi avatumaks ja liikmeid ning piirkondi rohkem kaasata. Neid piirkondade ettepanekuid kahjuks sisuliselt arutatud ei ole ja me ei näinud neid ettepanekuid ka selles paketis, mille käis lauda erakonna esimees.
Väited, et juhtorgani liikmete vähendamine suurendab avatust ja inimeste kaasatust, ei ole paraku tõsiseltvõetavad.
Mida siis esimees oma paketis ette pani? Eelkõige soovi vähendada pea 40% võrra erakonna eestseisust ja jätta erakonna liikmetele suurkogul vaid ühe hääle. Sellistele muudatustele saab anda üldise hinnangu: need muudavad erakonna pigem suletumaks, vähendavad väiksemate piirkondade osakaalu ja koondavad võimu veelgi kitsama ringi kätte!
Eestseisuse vähendamine nii drastiliselt raskendab oluliselt väiksemate piirkondade ja ka näiteks naiskogu või noortekogu võimalust saada oma esindaja erakonna juhtorganisse.
Väited, et juhtorgani liikmete vähendamine suurendab avatust ja inimeste kaasatust, ei ole paraku tõsiseltvõetavad. See ju tähendaks, et kõige avatum on erakond, kus kõike otsustab üks inimene ehk esimees.
Üks hääl juhtorgani valimisel kasvatab märgatavalt Tallinnast kui suuremast piirkonnast pärit ja tuntumate poliitikute osakaalu ning kinnistab juhtorganisse neid inimesi, kes seal on olnud ka seni. See pole aga muutus, vaid võimu koondumine ja paigalseis.
Muudatusi on erakonnas vaja, kuid selliseid muudatusi, mille tulemusena pääsevad juhtorganitesse need liikmed, kes asuvad ka väljaspool Harju- ja Tartumaad. Toetada liikmete ja häälte arvu vähendamist, mille tulemusel saame tõenäoliselt riigikogu liikmetest ja ministritest koosneva eestseisuse ja välistame teiste tublide ja töökate edasi pürgimise võimalusi, ei ole lihtsalt mõistlik.
Kriis viib põhja
Lisaks lükkab Margus Tsahkna pakett edasi põhikirjaga ette nähtud juhtide valimised suurkogul, sest kohustuslikeks e-valimisteks pole erakond tehniliselt ikka veel valmis ja selle ettevalmistamine võtab aega palju kuid. Juuni alguses saavad aga läbi nii tänase esimehe kui juhtorganite volitused. Pean tunnistama, et avalik sõnasõda meenutab pigem küünilist oma ametikohast kinnihoidmist, olgugi, et seda saadab maskeeringuna põhikirja muutmise ilus kavatsus. Loosungid on magusad, kuid sisu selle taustal on jäänud selgitamata. Esimehe paketi sisu toetamine tähendab siiski seda, et vajalikud muudatused erakonnas lükkuvad samuti edasi, kuid nii edasi minna ei saa – otsused tuleb langetada ja uued juhid erakonnale valida nii pea kui võimalik.
Tänase show tagajärge näeme järgmise kuu reitingus, kuid kui tänaseks väljakujunenud juhtimiskriis jätkub, siis kraabime enestele ise mulla peale nagu on öelnud tabavalt auesimees Mart Laar. Kuid juba kohalike omavalitsuste valimisteks. Usun, et mõistuse ja kainuse hääl võidab võimu- või märtrioreooli asemel.
Harju piirkonnas soovime erakonna kodurahu ning näha erakonna tippjuhtkonnas ennekõike panustamist kohalike omavalitsuste volikogu valimistesse.
