25. juulil kirjutas Sergei Kivi Facebooki: “Lugupeetud Kiili valla elanikud. Seoses Kiili veetöötlusjaama puurkaevu pumba rikkega palun kastmisele kraanivett mitte kulutada.” Mis ikkagi juhtus?
Kiili valla kaks pumplat (asuvad Kiili alevis ja Luige alevikus) teenindavad enam kui poolt valla elanikest. “Need torud ulatuvad tiheasustusaladele nagu Kiili, Nabala, Kangru ja Luige. Ülejäänud valla inimesed saavad vee omaenda puurkaevudest või šahtkaevudest,” selgitab Sergei Kivi, kes on veevarustuse ja kanalisatsiooniga tegeleva Kiili KVH OÜ juhatuse liige.
Kiili KVH OÜ pumplates ammutatakse vett nii saja meetri sügavuselt, kus paiknevad kambriumi veekihid, kui kahesaja meetri sügavuselt, kus on vendi veekihid – kokku 55 kantmeetrit tunnis. Sellest 35 annab Kiili alevi pumpla, täiendavad 20 Luige aleviku pumpla.
“Tipptarbimine pühapäeva õhtul kella üheksa paiku on orienteeruvalt 100 kantmeetrit vett tunnis,” räägib Kivi.Sellega tullakse toime, sest Kiili ja Luige pumplatel on tipptunni reserviks veepaagid – mõlemal mahtu 250 kantmeetrit.
Purunesid võlli nuudid
25. juulil seiskus Kiili alevi pumpla pump, mis ammutas vett kambriumi kihist tempoga 15 kantmeetrit tunnis. “Tuli veateade. Kontrollisime testritega üle, mõõtsime ja vaatasime, kas see on ikka pumba viga või on sagedusmuunduri viga. Tegime selgeks, et viga on pumbas,”” meenutab Kivi.
“Korda me ei saanud seda kohe päevapealt sel põhjusel, et automaatika ei lubanud. Juhtumisi olid meil siin kahe puurkaevu kontrollotsad ehitamise ajal segi läinud,” tunnistab mees.
“Niipea, kui me kontrollotsad lahutasime, suri teine pool ka välja. Tuli välja kutsuda eritehnik, kes vaatas automaatika üle. Siis me saime rikki läinud pumba välja tõsta. Pumba vahetus kestis terve päeva,” meenutab Kivi.
Firma SAE poolt valmistatud 100 millimeetri jämedune ja 1,8 meetri pikkune pump koosneb kahest osast. “Ülemine osa sees on hammasrattad. Alumise osa sees on mootor. Probleem tekkis kahe osa vahel. Pumbal purunesid edasiajami võlli nuudid,” räägib ta.
Kivi arvates tulenes pumba mehhaaniline rike automaatikarikkest. “See halb kontakt piiras ära veetöötluse läbijooksu. Teatud siibrid ta sulges automaatselt. Pump võis lükata vett vastu seina, vastu siibreid ja hoida teda rõhu all kogu aeg ja sealt tekkis mehhaaniline rike,” arutleb mees.
“Automaatikariket me ei saanud väga kiiresti välja. Me otsisime paar päeva, et kontrolleritest seda halba kontakti leida,” selgitab Kivi.
Vajadusel vesi Ülemistest
Kuna töö lõpetanud pumba funktsiooniks oli anda täiendavat võimsust veetarbimise tipptundideks, postitas Kivi Facebooki palve veetarbimist piirata 3. augustini, et mahutid veest tühjaks ei jookseks ja säliks ka tuletõrje veereserv juhuks, kui vallas peaks puhkema tulekahju.
Tegelikkuses nii kaua oodata ei tulnud. Uus pump hakkas kambriumi kihtidest vett ammutama juba 30. juuli lõuna paiku.
Kivi sõnul peavad Kiili valla pumbad vastu sõltuvalt töökoormusest 5-10 aastat. Seda ohtu, et vesi otsa saaks, mehe sõnul ei ole.
Küll on varasemalt energiaprobleemide tõttu juhtunud, et näiteks üks valla pumpla seiskub. “Et energiaprobleeme elimineerida, mis Eesti Energia poolt tekivad, on meil pandud ka generaator tööle,” selgitab Kivi.
Viimaseks päästerõngaks on Ülemiste järv. “Meil toruühendus on olemas, aga siibrid on kinni. Ta on jäetud tagavaraväljapääsu lüliks. Kui Kiilis kõik pumbad lähevad korraga rikki, siis võtame suure spetsiaalse võtme, keerame toru lahti ja laseme Ülemiste vee peale,” muheleb mees.
