19. sajandi lõpus katsid puisniidud ligi 18 protsenti Eesti pinnast. Nende osakaal vähenes kiiresti 1950ndatel aastatel, kui suurtootmine metsaheinamaade ja -karjamaade vajaduse üle võttis.
Tänaseks katavad korralikult toimivad puisniidud vaid 1100 ha. Hooldamata puisniidud kasvavad umbes 5−10 aastaga võssa ja kaotavad oma eesmärgi. Juba sajandeid on loodusliku elustikuga puisniidud andnud inimestele kõike eluks tarvilikku. Niit on tänu järjepidevale hooldamisele ja niitmisele vastutasuks pakkunud võimalusi koriluseks, seeni, marju, ravimtaimi. Kütteks leiti neilt puitu ja hagu, põhiline loomade sööt toitva heina näol tuli puisniidult.
Nüüd on käes aeg, kui need kuldaväärt pärandkooslused vajavad rohkem abikätt, kui kunagi varem. Aeg, kui inimene saab midagi loodusele tagasi anda. Just seetõttu on käimas puisniitude teema-aasta, mille raames on toimumas erinevad talgud ja üritused üle Eesti.
Hooldamine võtab aega
Puisniidud on Eestimaa kõige liigirikkamad taimekooslused. Ühel ruutmeetril võib kasvada enam kui 70 taimeliiki, kõrvuti kasvavad nii metsa- kui niidutaimed. Puisniitudel vahelduvad lagedad niidulaigud tihedamate puurühmadega. Puisniidu hooldamine on suur töö.
Et niit säilitaks oma liigirohkuse, tuleb kevadel kokku korjata kõik, mis takistavad rohukamara kujunemist ning ala tuleb ka edaspidi järjepidevalt niita. Lisaks niitmisele tuleb raiuda võsa ning puid harvendada. Kogu niidetud hein tuleb kokku rehitseda ja niidult ära viia. See kõik tuleb ära teha käsitsi, sest masinatega ligipääs puudub.
Projekt PuisniiduLife
Tänaseks on pikalt seisnud puisniidud enamjaolt kinni kasvanud ja nende pindala on üle kogu Euroopa peaaegu olematu. Kuigi puisniidud ei mängi enam talupidamises olulist rolli, on need endiselt oluliseks elupaigaks haruldastele loomaja taimeliikidele. Ühel ruutmeetril võib kasvada üle 70 erineva taime. Näiteks Laelatu puisniidul on ühel ruutmeetril loendatud lausa 76 erinevat taime.
Et suurendada puisniitude hoolduspinda ja aidata tagada loodusväärtuste säilimine ka tulevikus, on keskkonnaameti eestvedamisel ja Euroopa Liidu Life-programmi rahastuse toel ellu kutsutud Eesti-Läti ühisprojekt, mille üks eesmärkidest on kinni kasvanud alade taastamine. Kokku on Eestis ja Lätis projektialasid 33, millest 25 asuvad Eestis: Saaremaal, Hiiumaal, Pärnumaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Raplamaal, Tartu- ja Valgamaal, ning kaheksa projektiala Lätis.
Lisaks puisniitude seisundi parandamisele on projekti eesmärgiks puisniitude jätkusuutliku hoolduse edendamine, projekti tulemuslikkuse seire ning avalikkuse teadlikkuse tõus puisniitude loodus- ja kultuuripärandist ning nende kaitsest ja majandamisest. Projekti käigus on planeeritud taastada kinnikasvanud puisniidualasid kokku 700 hektaril – 500 ha Eestis ja 200 ha Lätis.
Kuigi puisniidud ei mängi enam talupidamises olulist rolli, on need endiselt oluliseks elupaigaks haruldastele looma- ja taimeliikidele.
Puisniitude taastamine kestab üldjuhul 1–3 aastat ning taastamine tuleb läbi viia selliselt, et edaspidi on võimalik niita ka tehnikaga. Taastamistegevuste alla läheb võsa eemaldamine, puu- ja põõsarinde liituvuse vähendamine ja freesimine. Pärast taastamist on ülioluline puisniite igal aastal hooldada – niita ja niide koristada. Järjepidev ja pikaajaline hooldus on võtmekoht elupaikade taastumisel ja liikide säilimisel.
ELFi talgud
Alates 2011. aastast alates on Eestimaa looduse fondi (ELF) talgud pühendunud igal aastal ühele kindlale liigile või kooslusele. Olles PuisniiduLife projekti üks partneritest, pühendutakse tänavu puisniitudele. Kevadest sügiseni on toimumas erinevaid ettevõtmisi, lisaks talgutele ka retked ja suvekool. Puisniidu teema-aasta raames antakse välja niidutaimede teemaline õppemäng.
Esimestele puisniitudele pühendatud talgutele enam registreeruda ei saa, küll aga on ka edaspidi üritusi toimumas ja maikuus avaldatakse ka nimekiri ees ootavatest talgutest. Peagi toimuval Nedrema puisniidu talgutel tehakse tööd Eesti ja Euroopa suurimal puisniidul. Kohalik niitude hooldaja on 1998. aastal alanud taastamistööde tulemusena tänaseks pealetungivast võsast vabastanud juba enam kui 100 hektarit väärtuslikku elupaika, mistõttu võib seal kohata mitmeid nii taime- kui seenemaailma suurkujusid.
Suvel on Keila puisniidul toimumas talgud ning ka niitmispäev, kus huvilised saavad proovida vikatiga niitmist eksperdi juhendamisel. Täpsem info on peagi nähtav talgud.ee lehel. Eesootav suvekool Alam- Pedja looduskaitsealal Palupõhjas on justkui minifolk. Niidetakse vikatiga puisniitu, korraldatakse erinevaid töötubasid ja mängitakse pärimusmuusikat. Talgute eesmärgiks on hoida liigirohkust.
„Elurikkust peame hoidma seetõttu, et meie enda elu oleks hea. Elukeskkonna kvaliteedi halvenemine viib meid lõpuks selleni, et oleme ise monokultuuris ja reostatud keskkonnas, mis inimesele kuidagi ei sobi. Pigem tasub elurikkust hoida,“ sõnab ELFi talgukontori juht Kadri Aller.
Allikad: matsalu.ee; keskkonnaharidus.ee; keskkonnaamet.ee/woodmeadowlife; Tiina Talvi, Tõnu Talvi „Poollooduslikud kooslused. Kaitse ja hooldus“, Viidumäe-Tallinn, 2012; Rein Kuresoo „Muutuv Eesti Loodus“, 2015; www.talgud.ee.
