Üks olulisemaid aspekte, mis Swedbanki tööstusuuringust puidutööstuse kohta ilmneb, on valdkonna investee-
ringute sisuline külmumine. 

Alates 2019. aastast vähikäiku teinud investeeringud vähenevad sel aastal mullusega võrreldes veel 61%. Kui sealt võtta veel välja üks eelmise aasta suur tehing, siis on see number 32% ehk investeerimiskeskkond on jätkuvalt ebakindel. Sektoris on kindlustunne muutunud olematuks, kuna debatt raiemahtude üle on kestnud juba seitse aastat. 

Uuringust selgus, et riskide juhtimise seisukohast oli puidutööstus tugevalt välja toonud toodete konkurentsivõimelise omahinna tagamise ja tooraine kättesaadavuse riski, mida pidasid väga oluliseks vastavalt 85% ja 60% vastanutest.

Sektor prognoosib käibekasvu

Käibes prognoosivad puidutöösturid sel aastal keskmiselt 5% ja tootmismahtudes 6% kasvu. Need on teiste tööstussektoritega võrreldes suurimad näitajad kasvu osas. Samas on oluline rõhutada, et 2023. aastal oli puidutööstus tööstussektoritest ka suurim kukkuja ehk suurt optimismi või kõva kasvu see tegelikult ikkagi ei too.

Kasumlikkust hindavad ettevõtjad sel aastal sarnaseks mullusega või mõnevõrra kõrgemaks. Kui eelmisel aastal nägime rekordkõrgeid toorme hindasid vaatamata nõudluse kukkumisele, siis hetkel on majanduslangus ka toormehindadesse jõudnud ja need on oma tippudest alla
tulnud.

„2023. aastal oli puidutööstus tööstussektoritest ka suurim kukkuja ehk suurt optimismi või kõva kasvu see tegelikult ikkagi ei too.“
– Alvar Mällo

Alvar Mällo 

Välisturgude nõudluse langus peamistel eksportturgudel on endiselt puidutööstuse jaoks probleem. Küll aga on uuringust näha, et kui eelmisel aastal oli ettevõtete osakaal, kes soovivad uutele turgudele minna 33%, siis tänavu on see 47% ehk ettevõtted otsivad aktiivselt uusi turge, kuhu oma tooteid müüa. Peamisteks uuteks sihtturgudeks on näiteks Prantsusmaa, USA ja Holland. →