Hiljaaegu jõudis avalikkuse ette teade, et seni peamiselt moodulkeldreid tootnud osaühing Revonia on valmis saanud uudse kontseptsiooniga pommivarjendi.
„Eks sõda Ukrainas pane nii mõnedki ettevõtted oma toodetavale natuke teise pilguga vaatama – kas saaks teha midagi nii, et inimestel oleks maailmas turvalisem,” kõneleb Revonia müügijuht Helar Laur.
Kuna Revonia on seni tootnud betooni monoliitvalu põhimõttel peamiselt keldreid ja koobassaunu, siis oli loogiline, et ettevõtte juhtide mõte liikus varjendi suunas. Varjendile on keldri või saunaga võrreldes aga märksa teistsugused nõuded.
„Seni oleme valmis teinud ühe varjendi, nii öelda näidiseksemplari. Nüüd käivad paari kliendiga Saksamaal ja Austrias läbirääkimised müügiks,” kõneleb ettevõtte turundusjuht Erich Kivi, kelle sõnul on Revonial väga head müügikogemused Euroopas. Üle 1200 keldri, moodulmaja ja koobassauna on müüdud ja paigaldatud väljapoole Eestit, peamiselt Põhjala riikidesse. Revonia toodangut võib praegu leida isegi Islandilt.
„Varjendeid aga niisama lattu toota pole mõtet, pommivarjendi baashind algab 74 000 eurost, millele lisandub käibemaks,” räägib Erich Kivi, põhjendades, miks seni ainult üks varjend on toodetud.
Moodulvarjend – milline see on?
Varjendi seinad valatakse monoliitbetoonist Revonia katsetehases Harkus. Varjendi külgseinad on 15 cm paksused, otsaseinte paksuseks on 30 cm raudbetooni. Nagu keldritel, on ka varjendite seinu tugevdamas metallarmatuur, aga märksa massiivsemast terasest.
„Varjendi arhitektuuri ja kogu tehnilise lahenduse oleme välja mõelnud Eestis. Meie pommivarjend erineb tavalisest punker-tüüpi rajatisest selle poolest, et tegu on modulaarse lahendusega. Betoonmooduleid saab keerata ja asetada vastavalt soovidele ning seeläbi luua väikseid või suuri varjendeid. Vastavalt igaühe vajadusele. Olgu tegu siis koolimaja või mõne eraisiku varjumiskohaga,“ kõneleb tootmisjuht Kaius Kiidli.
Pommivarjendi makett. Foto Revonia Varjendi põhiruumi pindala on 10 m2. „Varjendil on eraldi nii sisse- kui väljapääs. Ja plahvatuskindlad uksed,“ lisab Kaius Kiidli. Varjendi monoliitosa on küll toodetud Eestis, aga õhupuhastussüsteemid pärinevad Šveitsist ning kemikaalide ja lõhkekehade vastased komponendid Soomest, ettevõttest Temet, kus toodetakse pommivarjendeid Soome ja teiste Põhjamaade turule. Kaasati ka Soome ja Šveitsi eksperte.
Normaalrežiimis töötab ventilatsiooniseade elektriga. Kui aga elektriühendus peaks mingil põhjusel katkema, saab seda ka käsitsi vändates töös hoida. Kui tellija soovib, saab varjendi ühendada veevärgi ja kanalisatsiooniga. Varjend pakub kaitset pommide, mürskude ja teiste lõhkekehade eest, aga on turvaline ka kiirguse, tuuma-, keemia- ja bioloogilise relva kasutamise korral. „Selline punker on kindel koht varjumiseks ka tormide ja loodukatastroofide korral,“ usub Erich Kivi. Ukrainlased on seni tundnud huvi rohkem ettevõtte keldriversioonide kui pommivarjendite vastu.
Varjend – kodu osaks
Ka varjendi paigaldus erineb tavapärasest varjendi ehitusest. Komplektse varjendi paigaldus võtab sihtkohas aega 1–2 päeva. Selleks peab olema kliendi poolt pinnas ette valmistatud, kaevatud süvend, kuhu moodul täielikult ära mahuks ja selle peal meeter pinnast, et see ümbritseva alaga täiesti tasa oleks. Ettevõte tõstab kohale toodud moodulid paika, ühendab need omavahel ja katab pinnasega.
Selline punker on kindel koht varjumiseks ka tormide ja looduskatastroofide korral.
Mooduli standardpakett on mõeldud ühele keskmise suurusega perele. Varjendeid on võimalik ka juba olemasoleva majaga ühendada, kasutades ruume rahuajal kodu igapäevase osana, näiteks helistuudio, veinikeldri, filmide vaatamise ruumi või ka külaliste magamistoana. „Pärast paigaldust saab maa all asuva varjendi sissepääsud ära peita ning kõrvaltvaatajale jääb varjendi olemasolu saladuseks. See oli ka üheks peamiseks tingimuseks Saksamaa klientidelt, kes soovisid paigaldust võimalikult diskreetselt ja kiirelt,” sõnas Helar Laur.
