1. septembril alanud põllumajandusloendus kestab 15. novembrini. Üle-eestiliselt on loendusnimekirjas 11 600 majapidamist, neist Harjumaal üle 1050 majapidamise.
Eelmine üle-eestiline põllumajandusloendus toimus kümne aasta eest. Harjumaa osas selgus, et maakonnas oli 992 põllumajanduslikku majapidamist, kus töötas püsivalt 3363 inimest. Majapidamise kohta oli keskmiselt 63 hektarit maad.
2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli enamus Eesti linnukasvatusest koondunud Harju maakonda. Samuti kasvatati Harjumaal palju köögivilju ja maasikaid.
Kuidas toimitakse nüüd?
Käimasolev ehk 2020. aasta põllumajandusloendus kestab 1. septembrist 15. novembrini. “Loendusmoment on sama, mis 2010. aastal, sest see tagab andmete võrreldavuse,” selgitab loenduse projektijuht Eve Valdvee.
“Näiteks loomade arv, mis registreeritakse loendusmomendi seisuga, võib aasta keskel hooajaliselt päris palju muutuda. Samas on loomade arv osa majapidamiste tootmistüüpide määramisest ja nende analüüsil on oluline järjepidevus,” täpsustab Valdvee.
“1. september on ka praktiline algusaeg, kuna selleks ajaks on kättesaadavad ja töödeldud PRIA maakasutuse andmed, mis on küsimustikele eeltäidetud. Loenduse lõpu aeg on valitud praktilistest võimalustest lähtuvalt, see tähendab, mis ajaga on võimalik töö optimaalselt ära teha ja samas on arvestatud, et loenduse periood ei veniks liiga pikaks,” kalkuleerib loendusjuht.
Vastavalt Euroopa Liidus kokku lepitud metoodikale on loendusnimekirjas kõik põllumajanduslikud majapidamised, kus on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest
• 5 hektarit kasutatavat püsipõllumajandusmaad (sealhulgas püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid ja koduaiad),
• 2 hektarit põllumaad,
• 0,5 hektarit kartulimaad,
• 0,5 hektarit köögivilja- ja maasikamaad,
• 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatuspinda, puukoole,
• 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedu ja muid püsikultuure,
• 100 ruutmeetrit kasvuhooneid,
• 1,7 loomühikut loomi.
Viimase tingimuse selgituseks lisab Valdvee: “Ühele loomühikule vastab näiteks üks piimalehm. Teiste loomade koefitsendid on väiksemad. Näiteks lihaveis on 0,8, nuumsiga 0,3, broiler 0,007 loomühikut jne.”
Algul veeb, siis telefon
Põllumajandusloenduse eesmärgiks on saada andmed vähemalt 98 protsendi riigis kasutatava põllumajandusmaa ja 98 protsendi loomühikute kohta.
Esimesed kolm nädalat oli rõhk veebiküsitlusel. “Veebiküsitlusel saavad andmeesitajad andmed esitada endale sobival ajal ja sobivas tempos. See on ka odavam andmekogumise viis. Küsimuste või probleemide korral saab alati abi küsida meie klienditoelt,” selgitab Valdvee.
Nendega, kes veebi teel oma infot ei edastanud, võtab 21. septembrist 15. novembrini ühendust statistikaameti telefoniküsitleja.
Põllumajandusloendust kaasrahastab Euroopa Komisjon kuni 75 protsendi ulatuses. Lõplikud kulud selguvad pärast projekti lõppu.
“Eesmärk on avaldada kõige esimesed kokkuvõtted (majapidamiste arv, kasutatav põllumajandusmaa jms) järgmise aasta alguses ehk loodetavasti jaanuaris-veebruaris ja kõik andmed 2021. aasta jooksul,” prognoosib Valdvee.
“Põllumajandusloenduse tulemused avaldame statistikaameti veebilehel statistika andmebaasis. Kuna infot tuleb palju ja huvitavat, siis kindlasti anname välja ka pressiteateid, artikleid ja blogilugusid,” lubab Valdvee.
Arvamus: Juhan Särgava, Saidafarmi omanik
Põllumajandusloendus on idee poolest ammugi vananenud värk. Esiteks, tulemusteni jõudmine võtab nii kaua aega, et aktuaalsus jõuab hajuda. “Tehtud sai, aga mis see oli, mitte ei mäleta!” Teiseks, kõik need arvud on kordades juba PRIA-le, statistikaametile ja muudesse ametitesse ammugi antud. Rahvastikuregister on äärmiselt täpne. Mida rahvastikuregister ei võta, ega see ka loendajale ette ei jää!
Võimalik, et sellise metoodikaga “üle lugemine” on kellegi ees kohustuslik, võimumehele lihtsalt huvitav? Tänase päeva võimaluste ja asjaajamise juures on need arvud olemas täpsusega, mis Eesti vabariigi juhtimise seisukohalt vähegi oluline olla võiks. Pealegi, nende arvude järele juhtimine on ammugi hiljaks jäänud selleks ajaks, kui nad “kohale jõuavad”.
Lõppkokkuvõttes: suur hulk maksumaksjalt võetud raha, mis sedamoodi “mehele pannakse” ja ega seda keegi tagasi kah ei anna. “Las loevad, mis minul sellest,” võiks öelda. Protsent maksku vähem või palka juurde? “Teine tera,” ütleks talumees ja kiidaks ametnikku tarkuse, mitte ahnuse eest. Sellise partei poolt läheks ehk hääletamagi!
