Eelmise neljapäeva hommikul teatas autotööstusele juhtmeköidiseid valmistav rahvusvaheline PKC Grupp, et lõpetab järgmise aasta märtsist tootmise Keila tehases. 13 kuuga koondatakse 613 töötajat, Eestis jätkatakse sajakonna inimesega Euroopa ja Lõuna-Ameerika regioooni keskuse arendamist.
Kõige valusamini tabab eesootav koondamine Keila linna ja selle lähiümbruse omavalitsusi. Linnast töötab PKC Eestis 223 inimest, Keila vallast aga 59 inimest. Paldiski linnast töötab PKC-s 86, Vasalemma vallast 70 , Nissist 33 ja Padiselt 26 inimest. Harju KEK-i tööstuspargis asuv tehas suletakse ning tootmine viiakse Leetu ja Venemaale Karjalasse.
Kui uudisest oli möödunud nädal, uuris Harju Elu inimestelt, omavalitsuselt ning töötukassalt, mis saab enam kui 600-st koondatavast edasi?
Veidi üle 21 aasta ettevõttes tööd ja leiba saanud Virve Gross tunnistab Harju Elule: et Keilast tootmine nii ruttu ära viiakse, ei osanud küll ette näha. Küll oli teada, et tootmine väheneb. “Eelmise aasta lõpupoole öeldi, et ühe tootegrupi töö viiakse ära Leedu tehasesse ja midagi uut asemele ei olnud tulemas. 11. veebruari uudis oli meie töötajatele päris suur šokk. Ja täpselt samasugune ka minule,” räägib Gross. Sulgemise põhjus on lihtne: Eesti ei ole enam odava tööjõukuluga riik.
Messid, abi ja nõustamine
Kas naine usub vabariigi valitsust, töötukassat ja teisi, kes on lubanud koondatavaid aidata? “Vara veel öelda. Töötukassa peal on suured lootused. Kindlasti ma usun ja olen tänulik nendele ettevõtetele, kes on juba tööd pakkunud,” vastab ta. “Oleks muidugi tore, kui ka valitsus oma õla alla paneks. Kas seda ka teeb, eks seda näitab jälle aeg. Muidugi meie kohalikud juhid annavad endast ikka parima, et rahvast aidata,” jätkab ta.
Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonnajuhataja Siim Sarapuu ütleb Harju Elule, et alates 3. märtsist pakutakse PKC inimestele individuaalset nõustamist, infotunde ja nõustamist gruppidele. “Infotundides gruppidele antakse ülevaade üldisest tööturu olukorrast ning kassa erinevatest võimalustest (hüvitised, teenused),” lisab Sarapuu. Tema sõnul on oluline see, et inimesed oskaksid leida ja kandideerida tulevikus erinevatele töökohtadele. “Meil on Tallinnas ja Harjumaal iga kuu vahendada üle 1300 uue töökoha,” ütleb Sarapuu.
Esimene töömess toimub 7. märtsil Tallinnas Nordea kontserdimajas. Harjumaa läänepoolsetes valdades elavatele inimestele võib huvi pakkuda 7. aprillil toimuv Läänemaa mess. “Samuti oleme ettevõttega kokku leppinud, et korraldame esimese kohapealse messi käesoleva aasta mais ja teise sügisel,” lisab Sarapuu.
Keila linnas ja vallas on koondatavale pakkuda üle 100 töökoha spetsialistidele ja tootmistöölistele. “Keila ja Tallinna vahel on väga hea transpordi ühendus, mis tähendab, et Keilas elavatel inimestel on head võimalused leida sobivad töökohad pealinnas või selle lähistel,” ütleb Sarapuu.
Lihtsad tööd liiguvad välja
Mõned analüütikud on nimetanud PKC suurkoondamist ka uue majanduslanguse alguseks. Kas osakonnajuht on selle arvamusega päri? “Vaatamata koondamistele, mis põhjustavad inimestele ja nende peredele muret, tuleb mõista seda: need lihttööd, mille eest on võimalik kusagil mujal vähem maksta, liiguvad Eestist välja,” seletab ta.
Sarapuu sõnul on mitmed ettevõtted pöördunud nii PKC kui ka töötukassa poole vabanevate inimeste palkamiseks. Seepärast ei tõmba ta võrdusmärki praeguste koondamiste ja kaheksa aasta taguste koondamiste vahele. Toona kahanes kogu majandustegevus.
Nädala alguses kohtusid Keila linnapea Enno Fels ja volikogu esimees Tanel Mõistus PKC Eesti juhatuse liikme Merle Montgomery ja teiste ettevõtte juhtidega. “Koondamine on hajutatud aastale. Igas kuus orienteeruvalt 50-60 inimest. Abistav ja toetav suhtumine inimestele on esmatähtis,” kinnitab Fels. Ka linnajuhi kinnitusel on mitmed tööandjad teinud juba pakkumisi ja neid lisandub veelgi. “Ümbruskonnas jagub palju vabu töökohti. Muidugi, kas need kohe sobivad. Sellega tegutseb töötukassa, kes on asja väga tõsiselt võtnud,” ütleb Fels.
Linnajuhid avaldasid soovi kohtuda töötajate esindajatega ning lähiajal see ka toimub. “Loodan, et väga heas seisukorras ja asukohas tootmishoone leiab lähitulevikus uue peremehe koos tootmisega,” lõpetab Enno Fels.
ANDRES ALLIKMÄE
ASi Harju Elekter juhataja
PKC alustas praegusel kujul aastal 2002. Kuid juba aastast 1991 on olnud ettevõtja eelkäija Harju Elektri rentnik Keilas KEKi tööstuspargis. Pärast mitmeid laiendamisi ning ümberehitusi on tehasel pinda 16 000 ruutmeetrit. Kokku on pargis sada rentnikku.
Seda, et PKC-st vabanevad pinnad jäävad tühjaks, pole kindlasti vaja karta. 2014 suletud Haapsalu tehast rendib samuti Harju Elekter. Ja seal on ettevõtted olemas. Keila pindadele on nelja päevaga olnud juba viis pakkujat.
