MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing ja MTÜ Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaania raames tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.
Musträstas
Musträstast tunnevad nii maa- kui ka linnainimesed, sest see uudishimulik lind pesitseb sageli aedades ja parkides. Mõned üksikud isendid võivad ka talveks jääda, leides siis söögipoolist puudele ja põõstastele jäänud marjadest, õuntest, kompostihunnikutest või langenud lehtede vahelt. Suvel märkame musträstast aeg-ajalt õuemurul keksimas ja mõnd vihmaussi välja sikutamas.
Andekas laulja
Oma kevadiste kontsertidega alustab säravmusta sulestiku ja kollase nokaga isaslind märtsi lõpus. Pisut nukrakõlalist flöödihäälset muusikateost esitab ta mõne telekaantenni otsas, kõrge kuuse ladvas või mõnel teisel väljapaistval kohal.
Musträsta laul on tähelepanuväärne – seda peetakse kõige musikaalsemaks linnulauluks üldse. Ei tea, et veel mõne teise linnu laul oleks nii paljusid muusikuid inspireerinud. Kasvõi Paul McCartneyt, kelle sulest ilmunud loo „Blackbird“ võib leida legendaarse The Beatlesi repertuaarist. Kitarril püüab musträsta laulu mängida inglise kitarrilegend Jeff Beck oma plaadil „You Had It Coming“. Koos ja vaheldumisi musträstaga aga laulab oma plaadil „Aerial“ diiva Kate Busch. Kõige hoogsam on musträsta laul varajastel hommikutundidel, juba ammu enne päikesetõusu, ning samuti hilistel õhtutundidel kuni ligikaudu tund peale päikese loojumist. Algavad Paul McCartney laulureadki: „Blackbird singing in the dead of Night“.
Agarad lapsevanemad
Kui laul on täitnud oma esmase eesmärgi ning paariline leitud, läheb kohe lahti pesaehituseks. Koos oma tumepruunis sulestikus kaasaga on musträstahärra agar lastekasvataja. Suve jooksul kasvatatakse üles vähemalt kaks, sageli ka kolm pesakonda poegi. On teada ka juhus, mil sirgus suureks neli pesakonda!
Pesitsemiseks võivad musträstad kasutada sama pesa, aga mitte alati. Metsas ehitab musträstas pesa kõige sagedamini kuusele, linnatingimustes sobivad talle aga hästi ka lillekastid, rõdud ja aknakarniisid. Aga isegi siis, kui pesa asub inimtegevuse keskel, suudab musträstapaar seda hoolega varjata. Pesale lähenevad linnud ettevaatlikult, tavaliselt maad mööda, ning inimesega kohtumist pesa juures väldivad. Seesama lind, kes silmatorkavas paigas laulu esitab, oskab vajalikul hetkel märkamatuks jääda.
Musträstast kirjutasid Peep Veedla ja Liis Keerberg.