Kui palju maksab istumine toolil, mille eest Eesti maksumaksjad, sealhulgas ka mõningad suurärimehed, on nõus korralikke summasid välja käima? Seda saame teada õige varsti, kui pisarad – olgu need rõõmu- või naerupisarad – on kokku loetud.

Enne uurigem, mis tool, mis mööbel on seal peaministri toas? Kuna Mart Laar oli esimene peaminister, kes 2000. aasta juulis Stenbocki majja kolis, oli tema sooviks loomulikult väärikas, ajalooga mööbel. Nii ka läks. Stenbocki maja kõik toad on väga väärikad. Erilist tähelepanu väärib siiski peaministri töötuba.

Räsitud, aga ajalooga tool

Kaja Kallas on meenutanud: „Esimest korda peaministri kabinetis olles märkasin laual brošüüri, mille kaanel oli Jaan Tõnisson, kes istus minu arvates sellesama laua taga, sellelsamal toolil. Natuke väsinud ja räsitud, aga ikka ajalooline, väärikas tool!“

Üks vähetuntud äpardus on selle väärika lauaga siiski juhtunud. See on põlema läinud!

„Ma olen vaadanud küll, aga Juhan Partsi kassi küünejälgi siin toolil ei ole. Kõik on korras. Ükskord, andes intervjuud CNN-ile, panin padja istumise alla, tundsin siis kaamerate ees ennast paremini. Nüüd olen intervjuusid andes läinud teise tuppa,“ räägib Kaja Kallas.

Loomulikult saaks selle rustikaalse peaministritooli asendada märksa uuema, ergonoomilisemaga, aga selle vastu on olnud kõik peaministrid, kellega Harju Elul õnnestus kõneleda – Andrus Ansip, Jüri Ratas, Siim ja Kaja Kallas. „Sellel on lihtsalt ajaloolist väärtust, tuleb ära kannatada,“ lisas Kaja Kallas.

Peaministri toolist olulisemaks peab Andrus Ansip peaministri töölauda. „Selle laua taga on istunud kõik meie riigivanemad. Algusest peale,“ teab Ansip.

Üks vähetuntud äpardus on selle väärika lauaga siiski juhtunud. See on põlema läinud! Ajaloolise legendi järgi olla Juhan Partsi sekretär tühjendanud peale nõupidamist tuhatoosi prügikasti. Kõik IRL-i liikmed olnud aga kõvad suitsetajad. Märkamatult tõusis prügikastist leek, mis ajaloolise laua süütas. Lauda on üritatud küll restaureerida, aga kel ninasõõrmed tubakast rikkumata, pidavat lõhna ikka ära tundma.

Mis käsud?

Paraku räägime küll auväärsest toolist ja veel auväärsemast lauast, aga maailma, isegi Eestit ei juhita Toompealt Stenbocki majast. Veel on vara öelda, kas president Joe Bideni kõne 21. veebruaril Varssavis, mis on kahtlemata ajalooline, asetub samale pulgale Ronald Reagani kuulsa kõnega Berliinis (12.06.1987), kus ta ütles: „Mr. Gorbachev, tear down this wall!“ (Tõlkes: lõhkuge see sein maha – toim.), aga Bideni sõnumid on väga võimsad ning peaksid rahustama, vähemalt mõneks ajaks, nii läänemaailma vastupidavuses ja meelekindluses kui NATO kaitsetahtes kõhklejaid.

Olgu siin vaid mõned märksõnad Bideni kõnest Varssavis: kerge võidu asemel, mida ta tajus ja ennustas, lahkus Putin mahapõlenud tankide ja segaduses Venemaa vägedega; ta arvas, et saab NATO soomestumise, selle asemel sai ta Soome ja Rootsi NATO-stumise; ta arvas, et ta murrab ja lõhestab NATO, selle asemel on NATO ühtsem kui kunagi varem.

Aga jah – mis on sellel kõigel pistmist ja ühist meie peaministri kabinetiga? Kui valitsus 2000. aastal Stenbocki majja kolis, telliti peaministri kabinetti maal Jüri Arrakult. Arrak aga polnud kindel, mida maalida ja küsis toonaselt peaministrilt Mart Laarilt, kas võib teda inspiratsiooni saamiseks tööd tegemas jälgida.

Nii istunudki Arrak terve päeva ja vaadanud, kuidas Laar tööd tegi. Ja päeva lõpus ütles, et nüüd ta teab, mis maalile tuleb. Sest peaministri töö olevat selline, et kogu aeg tuleb kuskilt uusi ja täiesti erinevaid probleeme ja ülesandeid, mis vajavad lahendamist, ning see kõik tuleb omakorda ka rahvani viia. „Käskude saamine“ peaministri kabineti seinal kujutabki Vana Testamendi lugu, kus jumalalt Siinai mäel käsulauad saanud Mooses laskub mäest alla ja viib need rahvani. Just nagu peaminister Jüri Arraku nägemuses.

Millised need käsulauad olema saavad, sõltub meist kõigist 5. märtsil.

Kaja Kallas peaministri tooliga. Foto Ülo Russak