Hooldekeskust juba üle veerand sajandi juhtinud Valter Koppel on võtnud südameasjaks nii mõisahoone kui seda ümbritseva pargi renoveerimise. Ja asjad edenevad.
“Siin on püsinud hoolekandeasutus 1948. aastast saati. Siis suleti Saue mõisas tolleaegne invaliidide kodu ja sinna rajati haigla. Oli vaja leida koht ja leitigi Paunküla,” selgitab Koppel. Sauelt toodi Paunkülla 35 sõjainvaliidi.
Aastatel 1953-1956 tehti Paunküla mõisas kapitaalremont ja 1959 ehitati teine korrus. Lühiajaliselt olid maja asukateks lastehalvatuse läbi põdenud noored, ent peamine tähelepanu keskendus eakate hoolekandele.
Pool sajandit remondita
Nõukogude ajal tõusis hoolealuste arv 136-ni, mis tähendas seda, et kõik toad olid inimesi täis. Nendega tegeles 44 töötajat, kes elasid mõisa kõrval kahes kortermajas.
Praegu on hoolealuseid 80, kes elavad nii mõisa peahoones, omaaegsetes töötajate kortermajades kui endises kauplusemajas. Töötajaid on 33. Hooldekeskus tegutseb mittetulundusühinguna.
Historitsistlikul mõisahoonel tuli remonti oodata pool sajandit. 2008. aastal võttis hooldekeskus 500 000 Eesti krooni pangalaenu, et renoveerida teine korrus: ventilatsioon, elektrivarustus, vaheseinad, uksed, põrandad.
“See kestis kolm kuud ja samaaegselt me töötasime hooldekeskusena,” meenutab Koppel.
Järgmine remont tehti esimesel korrusel. “Alustasime 2012 Innove programmiga. Meile pakuti sellist võimalust, et tudengid, ametikooli õpilased, igasugused muud ametimehed tuleksid meile appi ja me laseksime neil teha siin majas lõputöid,” kirjeldab Koppel.
Innove raames tuli Paunkülla ehitajaid, rätsepaid, elektroonikuid, kokkasid ja plaatijaid. Näiteks Pärnu ametikooli õpilased ehitasid hooldekeskusele lehtla. Muud õpilased renoveerisid söögitoa, kaminatoa ja koridori. Vahetati põrandad ja elektrijuhtmestik, kujundati tekstiilid. “Programm oli üles ehitatud 90 protsenti annetustele ja see läks väga edukalt,” räägib Koppel.
Uus rõhuasetus pargil
2012. aastal koostasid Maaülikooli üliõpilased hooldekeskuse territooriumi renoveerimise projekti. Abiks olid Räpina aianduskooli aednikud-üliõpilased, samuti perekond Grišakov Kivisilla OÜ-st. See oli pargi renoveerimistööde esimene etapp.
Teisele etapile pani aluse 60 000 eurot, mis eraldati hooldekeskusele aastavahetusel 2015/2016. “See tuleb juba Euroopa rahadest ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu,” ütleb Koppel. Selle eest renoveeritakse mõisaesine pargiala ehk n-ö alumine park 0,4 hektaril. Tööd algasid mais ja kestavad detsembri lõpuni.
Töid teostab Mururoos OÜ, mille töötajad sõidavad hommikul kohale Paidest. Mõisaesine saab sadevete ärajuhtimise süsteemi. Kooritakse vana pinnas, veetakse uus pinnas ja ehitatakse teede põhjad. Võetakse maha vanu pargipuid, istutatakse uusi puid ja põõsaid, külvatakse muru.
Kolmas etapp näeb ette Paunküla mõisahoone ja Pirita jõe vahelise ala ehk ülemise pargi korrastamise 1,1 hektaril. “Kalkulatsiooni järgi oleks see 85 000 eurot. See on esialgne aednike seisukoht,” ütleb Koppel.
Kolmanda etapi taotlus saadetakse Keskkonnainvesteeringute Keskusele järgmise aasta jaanuaris. Esialgne vastus sellele tuleb neli-viis kuud hiljem. Siis läheb projekt uuesti läbivaatamisele. Kui kõik laabub, teostub ülemise pargi renoveerimine 2018. aastal.
