Eestil tuleb mõelda, kuidas Euroopa Komisjoni vastne kliima- ja energeetikapakett enda kasuks tööle panna. Seejuures saavad panustada kõik, ka kohalikud omavalitsused ja kogukonnad.
Euroopa Komisjoni kliima- ja energeetikapaketi eesmärk on tagada, et aastaks 2030 on Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heide 55% väiksem kui aastal 1990. Samas sillutab see teed, et EL saavutab 2050. aastaks kliimaneutraalsuse.
Loomulikult tekitavad muudatused küsimusi ja isegi hirme. Seejuures tuleb aga esmalt aru saada, et pakett, mille komisjon hiljuti välja käis, on ettepanek, mille üle liikmesriigid alles läbirääkimisi pidama asuvad. Eestis arutame paketti järgnevatel kuudel erinevate huvirühmade ja ministeeriumidega. Kindlasti rõhutame oma murekohti Euroopas eesseisvatel läbirääkimistel.
Samas tohi me unustada, et komisjoni pakutud pakett on raamistik kogu Euroopale. Iga riik peab siia oma tugevused ja võimalused ise juurde leidma.
Suur osa senisest kliimadiskussioonist on Eestis keerelnud peamiselt energeetika ümber. Arvestades, et ajalooliselt on just energeetika andnud kõige suurema osa meie kasvuhoonegaaside heitest, on see ka täiesti mõistetav.
Samas on tähtis tunnistada, et energeetika osas on Eestis asjad juba pikka aega rohepöörde suunas liikunud. Seda tõestavad näiteks meie taastuvenergeetika kasvav osakaal, õiglase ülemineku kaasav planeerimine, eesolevad rahvusvahelised tuuleenergiaprojektid, viimaste aastate siht vesinikule, rahvusvaheliselt tuntud energia nutivõrk ja ka Eesti Energia hiljutine süsinikuneutraalsuse plaan.
Uue kliima- ja energeetikapaketi valguses on siiski viimane aeg mõelda kliimaneutraalsuse saavutamise teemale laiemalt. Võimalusi rohepöördeks on tõesti kõikides valdkondades, alates suurtest majandust üleval hoidvatest sektoritest kuni kohalike kodanikualgatusteni.
On rõõmustav, et kohalikud omavalitsused on mõtlemas üha rohelisemalt. Keskkonnainvesteeringute keskuses avatud kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade toetus on osutunud väga populaarseks ning kliimateemad on ka laiemalt kohalikele omavalitsustele aina olulisemad. Panustatakse nii linnade ja valdade rohestamisse kui ka tehnoloogiate arendusse.
Üks eeskujulik näide on Tartu linn, kus on seatud ambitsioonikas kliimaneutraalsuse eesmärk, katsetatud erinevaid transpordilahendusi, nagu näiteks rattarent ja nn autovabaduse puiestee, ning tehtud haljastuse suurendamiseks uusarendustele krundi roheväärtuse indeks.
Häid näiteid on aga veel: Viimsis katsetatav UrbanStormi projekt, kus luuakse looduspõhiste lahenduste abil kaitset üleujutuste vastu, Tallinnas loodav putukaväila projekt, Lääne-Harju valla rohevalla kontseptsioon. Tehnoloogia poole pealt väärib kindlasti märkimist Keila ja Paldiski koostöö vesinikutehnoloogia arenduses.
Sellised kohalikud initsiatiivid ainult tugevdavad riigi võimalusi olla ka tuleviku energeetikas nii teadmiste kui ka toodete eksportija.
Oluliseks panuseks on ka valdades tegevused, mis ei ole eraldi suured projektid, vaid käivad valdade arenguga kaasa. Näiteks LED-tänavavalgustusele üleminek, katlamajade ja küttetorustike rekonstrueerimine, kergliiklusteede arendamine jne.
Kui peaminister Kaja Kallas sel kevadel riigikogus Euroopa Liidu poliitikast rääkis, meenutas ta, et 1996. aasta nn tiigrihüppe programmi käivitamisel kasutas president Lennart Meri kõnekäändu “Kes hiljaks jääb, see ilma jääb”. Peaminister kutsus sellise eluterve suhtumisega üles lähenema ka rohepöördele, mida võiks Läänemere ohustatud liigi järgi koduselt kutsuda viigrihüppeks.
Euroopa käsitleb üleminekut kliimaneutraalsusele kui majanduspoliitika alust. Fookus on sellel, kuidas arendame majandust, et see vastaks meie sotsiaalmajanduslikele ootustele, kuid täidaks ka keskkonnaeesmärgid. Peame seda Eestis samamoodi käsitlema.
Eestil on palju põhjusi nii EL-i kui ka maailmatasemel rohepöörde korraldamisel aktiivselt kaasa rääkida. Saame tuua positiivseid näiteid uue paketi kahest olulisest valdkonnast: transpordist ja hoonetest.
Meie aktiivne iduettevõtluse sektor on loonud hulga häid lahendusi, et transpordisektorit tõhusamaks muuta. Bolt on olnud üks olulisemaid liikuvusteenuse (ingl Mobility-as-a-Service) valdkonna eestvedajaid kogu maailmas. Comodule, keda tuntakse laiemalt Tuule elektritõukside poolest, loob keskkonnasõbralikel alustel infotehnoloogia lahendusi elektriliikluse arendamiseks. Skeleton Technologies tõhustab raskeveokite ja rongide energiakasutust oma ultrakondensaatoritega. Sixfold muudab logistikat andmeanalüüsi ja -visualiseerimise abil märksa tõhusamaks.
Eesseisvatele kliima- ja energeetikaläbirääkimistele Euroopas läheme mõttega, et luua võimalikult head alused meie majanduse järgmiseks suureks hüppeks. Olen samas kindel, et kliimapoliitika abil saame oma elu tulevikus palju paremaks muuta. Kui palju paremaks – see on meie enda teha.
