Kindlasti arutlevad praegusel ajal paljud inimesed teemal, kuidas koroonast põhjustatud majanduskriis koos püsiva pandeemia taaspuhkemise ohuga mõjutab globaalset maailmakorda ja praeguseks välja kujunenud sõjalisi ja majanduslikke jõujooni tervikuna? Harju Elu toimetuse palvel arutleb mainitud teemadel ka Urmas Paet.
Mina arvan, et väga palju sõltub sellest, kui targalt riigid, ennekõike suured riigid praeguse kriisi mõjude leevendamisel käituvad. Eestile ja Euroopale on oluline, et autoritaarsete suurriikide, nagu Hiina ja Venemaa mõju ja võimalused ei tugevneks.
Selleks on vaja muuhulgas, et Euroopa käituks praegu võimalikult ühtselt. Nii nõrgemate riikide toetamisel, kui tulevikku puudutavate otsuste tegemisel. Samuti ühiste seisukohtade kokkuleppimisel suheteks nii Hiina, Venemaa kui muude suurriikidega.
Ainult ühtse käitumise korral on Euroopa tugev, mis võimaldab rahvusvaheliselt Hiinat, Venemaad ja mingites küsimustes ka USA-d tasakaalustada ning eurooplaste huve maailmas kaitsta. Seega ma loodan, et Eestil ja Euroopal läheb hästi ning rahvusvahelised jõujooned Euroopa kahjuks ei muutu.
Kui aga Hiina saaks maailma liidriks…
Mis juhtuks siis, kui Hiina saaks praegu toimuvate sündmuste mõjul maailmas liidrirolli? Et sellele küsimusele vastata, tuleks esmalt uurida, kuidas Hiinas, kust küll väidetavalt Covid-19 algas, aga kus see siiski üsna kiiresti kontrolli alla saadi, kannatab nüüd ka majandusraskuste käes nagu paljud teised riigid?
Jah, ka Hiina majanduskasv on tõepoolest aeglustunud, kuid autoritaarses reźiimis on võimalik käskude ja keeldudega ajutiselt ka majanduses ning väliskaubanduses teha asju, mis vabades ühiskondades pole võimalik.
Näiteks poliitiliste otsuste tulemusel osta kokku raskustesse sattunud ettevõtteid, nii Euroopas ja mujal maailmas. Eriti, kui tegemist on strateegiliste ettevõtetega, siis peetakse majandusliku huvi kõrval silmas ka poliitilist ja julgeolekulist huvi. Seetõttu tuleb praegusel ajal Hiinast ja teistest autoritaarsetest riikidest lähtuva ostu- ja investeeringuhuvi osas olla ettevaatlik.
Värskelt ostis Hiina näiteks raskustesse sattunud Norra lennufirma Norwegiani. Samuti ägeneb Hiina lobi 5G võrkude väljaehitamise õiguse saamiseks mitmetes Euroopa riikides.
Hiina on juba praegu väga mõjukas paljudes maailma riikides nii Aasias, Aafrikas kui Ladina-Ameerikas. Ta on seda saavutanud investeeringute kaudu olulisse infrastruktuuri, laenude andmise kaudu ja neist tekkinud sõltuvus on omakorda kandunud üle poliitiliseks sõltuvuseks.
Et Hiina on autoritaarne riik, mida juhib kommunistlik partei, siis esindab ta hoopis teistsugust vaadet ja käitumist maailma asjadele kui Eesti või kogu Euroopa. Vaadake autonoomia allasurumist Hongkongis, Taiwani jõuga ähvardamist, uiguuride inimõiguste massilist rikkumist jne jne. See on hoops teistsugune käekiri kui demokraatlikes ühiskondades. Ja seda ei tohi unustada.
Kui Hiina saaks maailma suveräänseks liidriks, siis võib vaid arvata, et need protsessid pidurduvad.
USA mõju väheneb
Siiski oht, et Hiina mõjuvõim maailmas veelgi tugevneb, on jätkuvat suur, kuna USA autoriteet on viimastel aastatel paraku vähenenud ning ka praegused sündmused selle taastamisele kaasa ei aita. Samuti on USA praeguse presidendi mitme otsuse tõttu kahjustada saanud demokraatlike riikide koostöö, seal hulgas Euroopa ja USA koostöö paljudes olulistes valdkondades.
USA välispoliitika on muutunud Trumpi ajal palju ettearvamatumaks ning konfliktsemaks seniste liitlastega. Ma loodan, et see olukord siiski möödub ruttu ning USA ja Euroopa koostöö taastub kõigis olulistes teemades kiiresti. Vastasel korral tugevdab selline olukord meist teistsuguses väärtusruumis olevate riikide positsioone.
Hiina on juba praegu väga mõjukas paljudes maailma riikides nii Aasias, Aafrikas kui Ladina-Ameerikas. Ta on seda saavutanud investeeringute kaudu olulisse infrastruktuuri, laenude andmise kaudu ja neist tekkinud sõltuvus on omakorda kandunud üle poliitiliseks sõltuvuseks.
Kolmas suurriik, Venemaa, pole majanduslikult võrreldav Hiina või USA või Euroopa Liiduga, kuid tema poliitiline ja julgeolekuline mõju on jätkuvalt suur, sest ta on tuumariik, ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige ning julgeolekuliselt kohati ettearvamatu käitumisega, näiteks Ukraina ja Süüria puhul. Seega julgeolekulistes küsimustes on Venemaa roll jätkuvalt märkimisväärne.
Kas Eesti on võitjate või kaotajate poolel?
Igas majanduskriisis on nii võitjaid kui kaotajaid, olgu tegu siis riikide või inimestega. Kes on aga praeguses olukorras võitjad, see pole veel selge. Palju sõltub sellest, milliseid meetmeid riigid võtavad kriisi leevendamiseks ning kui tõhusaks need osutuvad.
Samuti loeb palju see, kui palju suudetakse koduste asjade taustal näha suurt pilt. Näiteks Eesti eluline huvi on, et Euroopa väljuks kriisist võimalikult tugeva ja üksmeelsena ning suudaks ühisturu ning muud vabadused võimalikult ruttu häireteta taas tööle saada.
Suur osa Eesti majandusest on eksport mujale Euroopasse. Samuti julgeoleku jaoks on vajalik Euroopa Liidu ja NATO tõrgeteta toimimine. Terve mõistus, jalgade maas hoidmine ning suure pildi nägemine hoiab Eestit ka tulevikus õigel pool.
