Paldiski linnal, laiemalt võttes Pakri poolsaarel on olemas kõva potentsiaal muutuda tulevikus uusi tehnoloogiaid juurutava tööstuse taimelavaks, sest juba praegu on seal koha leidnud ettevõtted säärastest tootmisvaldkondadest, mida pole siinmail enne nähtud.
Paldiski linnas ja sellega piirneval maa-alal on juba aastaid tegutsemas hulk tööstusalade arendajaid – seal on kaks sadamaala ning Paldiski Tehnopark ning Pakri Teadus- ja Tööstuspark. Kuna kahe viimati nimetatu äriplaan on üles ehitatud erinevatele alustele, siis tehakse pigem koostööd kui otseselt konkureeritakse.
Neid mõlemaid toetab muidugi Paldiski soodne logistiline asukoht, sadamate ja raudtee olemasolu, kaugus Tallinnast vaid poolsada kilomeetrit ning üha arenev muu taristu.
Saadaval tootmismaa krundid
Alexela Gruppi kuuluv AS Oma Kodu Maja on Paldiski Tehnopargis välja arendanud 25 hektari suuruse tööstusala, jaganud selle 24-ks kommunikatsioonidega varustatud tootmis- ja ärimaa kinnistuks, mille keskmine suurus on 8855 m2, kusjuures vajadusel saab krunte ka üksteisega kokku liita. Kinnistute hind jääb sõltuvalt suurusest 66 960 ja 415 000 euro vahemikku, mõned on neist tänaseks ka müüdud.
Aga tõele au andes müük kuigi kiires tempos ei edene.
Paldiski Tehnopargi arendaja Nikolai Pitšugov ütleb, et paraku koonduvad olulisemad tööstusinvesteeringud praegu veel ikkagi Tallinna, väljapoole pealinna tehakse tema hinnangul aastas ehk kümmekond tööstusvaldkonna investeeringut. Seetõttu tuleb tootmiskinnisvara arendaval äriettevõttel väljaspool Tallinna varuda kannatust, et projektid realiseeruks. Isegi Ida-Virumaal tööstusalade arendamiseks loodud riigi sihtasutusel läheb kruntide müümine visalt, kuigi maad pakutakse seal sisuliselt olematu hinnaga.
Pitšugov möönab, et kaks ettevõtet, kes praegu Paldiski Tehnopargis tegutsevad, on Alexela Gruppi kuuluvad firmad ehk siis arendajaga otseselt seotud.
„Huvilisi on 15 aasta jooksul käinud kümneid, ent seni on enamikul neist tekkinud läbirääkimiste käigus mingi aga. Levinuim on see, et näiteks välisinvestor valib krundi välja, kõik tundub justkui sobivat – sadamad läheduses, kommunikatsioonid välja ehitatud, planeering kehtestatud jmt, aga siis palgatakse ettevõttele Eestist juhtkond ja need teevad juba välisomanikule selgeks, et pole mõtet sinna Paldiskisse raha paigutada, teeme oma tootmisüksuse hoopis kas Rae valda või Tänassilma Tehnoparki, peaasi et oleks Tallinna külje all,“ räägib Pitšugov. „Kõik on ju mugavad, keegi ei taha Tallinnast 50 km iga päev tööle sõita. Välisinvestorite jaoks ei ole see 50 km mingi vahemaa. Ka pankade suhtumine on selline, et Paldiskisse rajatud tehas ei ole neile asukoha mõttes laenu tagatiseks küllaldaselt likviidne vara.“
15 aastat Paldiski Tehnopargi arendamisega tegelenud Nikolai Pitšugov tunnistab, et selle aja jooksul on kõike proovitud ja tema fantaasia on lõpukorral. Neli aastat tagasi otsustati Paldiski ettevõtjate liidu tasandil, et mitmed linna koondunud tööstusalade arendajad omavahel enam ei konkureeri. Lepiti kokku, et kui keegi tunneb Paldiskisse tuleku vastu huvi, tehakse ühine väärtuspakkumine, mis teenib Paldiski kui asukoha müümise eesmärki. „Koostöö sadamate ja maaomanikega on siinse paikkonna edu võti,“ leiab Pitšugov.
Rohetehnoloogia ökosüsteem
Ligemale 70 hektari suuruse maavalduse omanik Pakri poolsaarel on Enn Laansoo jr, kelle esivanematel olid seal kunagi talumaad ning kes aastat 15 tagasi lõi sinna Paldiskisse Pakri Teadus- ja Tööstuspargi (PAKRI). Tänaseks on pargis ligi 40 toimivat tootmisettevõtet alates metallitööstusest, lõpetades putukafarmiga.
„Meile koondunud ettevõtted moodustavad teatud mõttes kogukonna – see on rohetehnoloogia ettevõtete ökosüsteem.“
Rohetehnoloogiatele keskendunud arenduse äriline põhimõte seisneb selles, et kliendile pakutakse kogu tegevuseks vajalikku väärtusahelat, mis algab küll tootmismaa või -hoone ruutmeetritest, aga sinna juurde püütakse kliendile anda võimalikult soodsa hinnaga roheelektrit, samas töötatakse selle nimel, et rentnikel oleksidki madalad energiakulud – et nende tootmine oleks säästlik ja ruumid energiatõhusad.
„Meie eesmärk on tegeleda tööstussümbioosiga, mis on veidi peenem nimetus ringmajandusele. Näiteks tähendab see seda, et ühe ettevõtte jääde võib olla teisele toormaterjaliks,“ kirjeldab Enn Laansoo jr. „Meile koondunud ettevõtted moodustavad teatud mõttes kogukonna – see on rohetehnoloogia ettevõtete ökosüsteem. Mõtleme kliendiga kaasa, kuidas tema jätkusuutlikkust parandada. Oleme isegi hankinud neile välismaalt tellimusi jmt. Ja oleme toeks firmadele, kui neil tekivad erinevates arenguetappides mingid spetsiifilised probleemid, olgu need siis seotud tootmise käivitamisega, selle edendamisega, tootearendusega jne. Teeme koostööd Teaduspark Tehnopoliga, et nimetatud sünergiat operatiivselt pakkuda.“
Tema sõnul on PAKRI-s need väärtusahelad välja töötatud, olemas on tohutu potentsiaal suure ärimaa ja taastuvenergia ressursi näol.
Praeguseks on kokku lepitud hulgaliselt pakkumisi planeeritavatele üüripindadele, energeetikaprojektidele jt ettevõtmistele ning ruumi uuteks ideedeks veel on. Lisaks tegeletakse täiendava kapitali kaasamisega, mis klientide vajadused ellu viia võimaldab.
Tootmisinvesteeringute toomiseks Rohevalda ehk Lääne-Harju valda on analoogselt Paldiskiga käimas Lääne-Harju ja Harku valla ning Saue ja Keila linna koostööprojekt, milles samuti rõhutakse sellele, et iga arendaja ei müüks pelgalt oma krunte, vaid keskenduks koostööle ja kogu piirkonna arengule.
Kõik projektis osalejad on veendunud, et nii Paldiskil kui ka kogu regioonil on olemas hulgaliselt eeliseid mõne teise piirkonnaga võrreldes, küsimus on nüüd vaid need eelised investori jaoks n-ö paketti panna ja teda veenda, et tema edasise äri edu võti peitub just selles paikkonnas.