Möödunud teisipäeval, 28. märtsil, tehti Paldiski linnas ajalugu. GScani tehases valminud kahe müüonkiirgusel töötava skanneriga alustati nõukogudeaegse betooni valatud tuumaallveelaeva läbiuurimist ja 3D kujul jäädvustamist.
GScani patenteeritud tehnoloogia rakendab ohutut ja looduses esinevat müüonkiirgust, mis samas võimaldab näha materjalidest läbi paremini kui ükski teine teadaolev tehnoloogia. Looduslik müüonvoog võib läbistada kümneid meetreid erinevaid materjale. Ja mitte ainult läbistada, vaid kanda endas ka informatsiooni, milline on läbistatava materjali sisemus.
Seni on müüonkiirgusel põhinevat tehnoloogiat kasutatud teadusprojektides ja väiksemates kommertsprojektides, nii suure objekti läbivalgustamine tööstuslikult toodetud seadmetega toimub maailmas esmakordselt, kõneles Harju Elule GScani juhatuse esimees Andi Hektor.
„Paldiski tuumaobjekti valisime katsekohaks selle erilisuse tõttu: kunagine õppeallveelaeva 50 meetri pikkune ja 7–8 meetrise läbimõõduga korpus koos kahe ehtsa tuumareaktoriga – tõsi, kütusevardad eemaldati ja viidi kaasa – on valatud betooni, korpuste ümber on raudbetoonist sarkofaag. Tänu müüonkiirguse detektorile muonFLUX Infra on maailmas esmakordselt üldse võimalik selliste mõõtmetega objektist luua umbes 10 cm täpsusega 3D kujutist,” täpsustas GScani tegevjuht Marek Helm.
„Nii et valgustame läbi ja uurime umbes 10-meetrise läbimõõduga eset, mille erinevad kihid moodustuvad raudbetoonist, ülitugevast ja paksust metallist, tuumajäätmetest ja muust rämpsust, mis venelased allveelaeva enne lahkumist jätsid. Tavalise röntgenkiirega oleks see võimatu,“ lisas Andi Hektor.
Arendatakse tootmist
Seni on GScan taotlenud oma uudsele tehnoloogiale kolme erinevat patenti. Üks on juba ka saadud. GScani tehases, mis asub Tartu külje all Tõrvandis, on praeguseks toodetud tööstuslikult kaks müüonkiirgusel töötavat seadet, mis mõlemad on kasutusel ka Paldiskis. „Müüonkiirguse tekitamiseks spetsiifilisi sensorpaneele toodab robot, käsitsi neid teha ei saa. Meie praegune tööstusrobot on suhteliselt väikese võimsusega, rohkem katseeksemplar,“ rääkis Hektor.
Halli kaitsekilega kaetud mõõtmisseade on paigutatud allveelaeva alla, vaid mõne meetri kaugusele tuumareaktorist. Seadme edastatavaid andmeid saab jälgida eemalt. Fotod Ülo Russak Praegu on GScanis projekteerimisel aga juba järgmise põlvkonna robot, mis on kuni kümme korda kiirem ja võimsam. „Eks ikka selle pärast, et klientide nõudmisi rahuldada. Eestis tunnevad uudse tehnoloogia vastu huvi näiteks insenerid, kelle ülesandeks on kontrollida sildade seisu või tuulegeneraatori mastide olukorda. Seni selleks head töövahendid puudusid,“ kinnitab Hektor.
Uus tehnoloogia kosmosesse
Paldiskis teostab GScan uuringuid riigile kuuluva AS-iga A.L.A.R.A. sõlmitud lepingu alusel. Lepingu mahuks on 1,67 miljoni eurot. „Eks selle ettevõtmise lõppeesmärgiks on ikkagi nii inimestele kui keskkonnale potentsiaalselt ohtlik tuumaallveelaev lõpuks utiliseerida,“ seletas Marek Helm. Järgmised lepingud on GScanil sõlmimisel Suurbritannias, seal on palju vanu sildu, sadamakaisid ja hooneid.
Huvi tehnoloogia ja seadmete vastu on tundnud ka naftat eksportivad ettevõtted maailma eri paigust. Müüonkiired hõlbustavad torujuhtmete läbivalgustamist ja kontrolli. „Uudsest tehnoloogiast on huvitunud ka Euroopa Kosmoseagentuur. Järjest lähemale jõuab see päev, mil esimene kosmoselaev jõuab Marsile. Eluspüsimiseks on kaugel planeedil vaja esmajärjekorras vett. Meie tehnoloogia võimaldab ilma auku pinnasesse puurimata uurida, kus võivad paikneda veevarud. Ka külmunud olekus vesi,“ kõneles Andi Hektor, kes ka ise on astrofüüsiku haridusega.
Looduslik müüonvoog võib läbistada kümneid meetreid erinevaid materjale.
Seni on GScani suurimateks töödeks olnud suuremahuliste veoste – nii merekonteinerite kui kaubaautode – läbivalgustamiseks mõeldud seadmete tootmine. Ettevõtet on rahastatud Euroopa Liidu toetusfondidest.
Uuritakse vene „sõjasaladusi“
Sellel nädalal alanud uuringutega tehakse esmalt kindlaks, kui kiiresti müüonkiired läbivad nii suurt raudbetoonist objekti nagu sarkofaagis olev tuumaallveelaev. Vastavalt saadud infole koostatakse skaneerimise ja 3D jäädvustamise projekt. Eeldatavasti kestab tuumaobjekti skaneerimine kolm kuud.
Kui midagi ohtlikku ei avastata, siis on plaanis rajada praeguse tuumaobjekti alale radioaktiivsete ainete hoidla, kuhu hiljemalt aastal 2040 tahetakse utiliseerida ka allveelaev. Praeguste teadmiste kohaselt varjab allveelaev peale kahe tuumareaktori veel mitmeid sinna varjule pandud kiirgavaid objekte, mille kohta täpsem teave puudub. Samuti on alles allveelaevas olnud saastatud vesi.
Venemaa esindajad, kelle poole uurijad mõne aasta eest pöördusid palvega edastada mingitki informatsiooni allveelaeva kohta, keeldusid kategooriliselt igasugusest koostööst, viidates sõjasaladusele. Nii uuritaksegi nüüd venelaste sõjasaladusi.
