Jägala jõel asuva Linnamäe hüdroelektrijaamaga on kummalised lood, sest ühtpidi ei tohiks jõe voolu ja kalade liikumist takistada, sest joast kuni suudmeni on tegu Natura loodusalaga; teisalt peetakse rumaluseks pea saja-aastase tammi lõhkumist ja paisjärve kaotamist.
Eesti Energia, kes rendib Jõelähtme vallalt kinnistut, kus tamm ja hüdrojaam asuvad, on Linnamäe paisul hüdroenergiast elektrit tootnud 2002. aasta lõpust. Et tegu on kaitsealaga, on seal toimetamiseks vaja vee-erikasutusluba, mida Eesti Energia on aastate jooksul taotlenud neljal korral ja selle ka saanud. Praegune luba kehtib käesoleva aasta lõpuni.
Et tootmist ikka jätkata, on ettevõtte esitanud taotluse uue vee-erikasutusloa saamiseks. Algatatud on keskkonnamõju hindamise (KMH) programm, millega hinnatakse muuhulgas ka tammi ja elektritootmise mõju Natura ala kaitse-eemärkidele. Eesmärgiks on muuhulgas lõhe kaitsmine – kala peab vabalt liikuda saama.
Potentsiaali jõel on
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtini sõnul näitavad Jägala jõel läbiviidud uuringud, et Natura kaitseväärtused on seal osaliselt säilinud, sealhulgas ka taastamisväärtus, mistõttu Jägala loodusala Natura võrgustikust välja arvata ei saa. Natura eesmärkide saavutamise vajadus aga tähendaks paisutuse likvideerimist.
„Natura alal tohib negatiivse mõjuga tegevust lubada ainult juhul, kui tegevusele (antud juhul elektritootmisele) puuduvad alternatiivsed lahendused, liikmeriik võtab kasutusele hüvitusmeetmed ja tegevuse elluviimiseks on üldiste huvide seisukohalt mõjuvad põhjused,“ loetles Märtin.
Millised otsused lõpuks langetatakse, selgitabki tema sõnul algatatud KMH programm.
Lisaks kuulub Jägala jõgi joast kuni suudmeni riiklikusse lõheliste elupaikade nimistusse. Euroopa Liidu nõudmisel tegeldakse Eestis praegu nn lõhejõgede taastamisega, sest selle kala populatsioon on siinkandis liiga väike. Jägala on üks nendest potentsiaalsetest „lõhejõgedest“, kus peaks kala kunagise arvukuse taastama. Kaire Märtini sõnul ei kaaluta praegu Jägala eemaldamist lõheliste elupaikade nimistust. „Jägala jõe näol on tegu suure potentsiaaliga lõhe- ja meroforelli jõega,“ ütles ta. „Soome lahe jõgedest on tegu tähtsuselt neljanda jõega ja kogu Eesti mõistes tähtsuselt viienda jõega.“
Kui kogu elupaik oleks lõhele avatud kuni Jägala joani, võiks see 5 km pikkune jõelõik igal aastal anda 7600-12 600 lõhe noorjärku, toob Märtin näite. Tulevikus tähendaks see 1100-1900 lõhet aasta, mis on tema sõnul väga suur number. Praegu on Jägala jõe maksimaalne tulemus aasta 300 noorjärku (seega 2-4% potentsiaalist), mis tähendab 30-50 täiskasvanud kala.
Asi pole vaid kalas
Kuid ükskõik mis hinnangu KMH programm annab, pole asi vaid kalade rändetees. Tamm koos hüdroelektrijaamaga pole küll muinsuskaitse all, kuid on siiski märkimisväärne maamärk ja turismiobjekt. 1924. aastal valminud suurehitis on võitnud erinevaid auhindu. Lisaks on tegu täiesti toimiva elektrijaamaga, mille võimsus on tänpäeval 1,15 mW ning elektritoodang 7000 mWh aastas, millest piisab aastas 3000 majapidamisele.
Võib-olla veelgi olulisem argument tammi säilitamiseks on Jägala kui lõhejõe taastamise maksumus, mis on suurusjärgu võrra suurem kui nt Vasalemma või Valgejões. Kui pais likvideerida, kujuneks ühe lõhelise laskuja maksumuseks aasta peale 30-70 eurot. Võrdluseks: Valgejõel oleks see 2-4 eurot, Vasalemma jõel 2 eurot aastas. Nii leitakse AS Mavesi poolt koostatud KMH programmis.
Eesti Energia taastuvenergia ja väikekoostootmise juhi Innar Kaasiku sõnul on ettevõtte tellinud kõiksugu uuringuid jõe ja selle elustiku kohta, mis peaksid olema piisavad, et teha tänavu lõplik otsus, kas tamm ja paisjärv jäävad alles või mitte. „Kohalik kogukond toetab paisjärve säilimist,“ ütleb ta, ja tema sõnu kinnitab Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja. „Vald toetab nii paisjärve säilimist kui ka elektritootmise jätkamist, tegemist on kompleksiga, mida ei saa vaadata üksteisest lahus,“ ütles vallavanem.
Umboja sõnul on nii tamm kui paisjärv valla jaoks väga olulised turismiobjektid, tema hinnagul käib Linnamäe tammil Jägala joaga võrdväärne hulk külalisi. Viimast on hinnatud aga Eesti kõige väärtuslikumaks loodusobjektiks.
„Eestis on küllalt jõgesid, kus on lõhede rändeteede ees paise, kus elektrit ei toodeta ja mille avamine annaks samaväärse tulemuse lõhede taastootmiseks,“ märkis Umboja. „Jägala jõel vääriks Eesti suurim ja atraktiivseim elektrijaam säilitamist.“
