Energiakriisi ajastul on iga uus idee energiahindadest sõltumatu elektrivarustuse tagamiseks vajalik ja teretulnud, mistõttu paljud ettevõtted selliseid uudseid lahendusi otsivad ning on valmis igast võimalusest kinni haarama.

Üks levima hakkav võimalus on kasutada ehitusmaterjalina integreeritud päikesepaneele, mida seni oleme harjunud ehitistele, näiteks tööstushoonete või kortermajade katustele lisama. Ehitisse juba selle püstitamise ajal päikesepaneelide integreerimine vähendab aga kogu hoone maksumust.

Ehitisintegreeritud päikesepaneelide pakkuja OÜ Solarstone ja viilhalle tootev OÜ Oras Metall lõid mõne kuu eest käed ning tõid turule elektrit tootvad viilhallid. Erinevus klassikaliselt püstitatud tootmis- või laohoonetest seisneb selles, et tavapärased katuse- või seinamaterjalid – PVC-kate või sandwich-paneelid, asendatakse integreeritud päiksepaneelidega, mis ehitustehnilistelt omadustelt ei jää nimetatud materjalidele alla ning muudavad hoone samamoodi veetihedaks, ilmastikukindlaks ja soojapidavaks.

Tööstushoone, mille seinad toodavad elektrit

Kui tavaline viilhall on omaniku jaoks kulu selle ehitamiseks võetud laenu tagasimaksmise ja ülalpidamise näol, siis päikesepaneelidest seinte ja katusega viilhall teenib ettevõttele otsest tulu – halli saab kasutada oma otstarbe järgi ning lisaks toodab see elektrit.

Solarstone’i turundusjuht Maiko Kiis märgib, et viilhall genereerib rahavoogu – päikeseelektri tootmise ja maksimaalse omatarbimisega kaitstakse ettevõtet võimalike suurte elektrihinna kõikumiste eest tulevikus.

Nüüd, kui ettevõte on Eestis ja Põhjamaades ehitanud valmis 550 päikesekatust, ollakse valmis oma päikesepaneelidega suurele Euroopa turule siirduma.

Solarstone’i üks asutajatest, Mattis Jürimäe ütleb, et ettevõte täidab oma päikesepaneelidega turul valitsenud puudujäägi.

„Hallide turuletulekuks saime innustust sellest, et meil on nüüd olemas väga hea katusekattematerjal, mis kuulub oma hinnatasemega Euroopas, kus on vähemalt 40 tegijat, esikolmiku hulka,“ kirjeldab Jürimäe Solarstone’i päikesepaneele. „Saime aru, et mõistlik on koos metallitootjatega teha valmis oma paneelidele sobilik konstruktsioon. Edasi hakkasime juba teatud suurusega halle ise komplekteerima.“

Päikesehalli puhul on päikesepaneelidega kaetud nii katus kui ka seinad. Foto Solarstone 

Praeguseks on esimesed päikesehallide projektid töös ja valmivad sel kevadel.

Peale selle pakub Solarstone hallide finantseerimislahendust – päikesehallid pannakse püsti elektrilepingu vastu.

Näiteks paigaldatakse kliendi platsile Solarstone’i kuludega 650 m2 suurune viilhall, mille elektritootmise võimsus on 130 kW. Tellija teeb notariaalse hoonestus- või kasutusõiguse lepingu ning halli eest maksmine toimub sedasi, et klient peab turuhinnaga ostma ära päikesehalli paneelide abil toodetud elektrienergia.

„Traditsioonilist laenu tagasimakset tegema ei pea. Kui üks hall toodab aastas näiteks 90 000 kWh elektrit, siis selle elektrikoguse ostmine ongi niisama hästi kui laenu tagasimakse,“ selgitab Mattis Jürimäe. „Põhiliste klientidena näeme tootmisettevõtteid, kellel suur elektritarbimine ja kes vajavad tootmisüksuse juurde laopinda.“

Jürimäe kinnitab, et lepingulise fikseeritud elektri hinnaks kujuneb täiesti tavaline elektrihind, mis lepingu sõlmimise ajal kehtib.

Lepingute pikkuseks pakutakse 10–25 aastat.

Seinad võib panna päikesepaneelide alla

Eesti energiaettevõte Alexela pani tanklapoe seina rohelist päikeseelektrit tootma, kasutades selleks roheidufirma Go Vertic uudseid päikesepaneele. Go Verticu jaoks on see oluline verstapost, edasi soovitakse oma toodetega jõuda juba kümne miljardi euro suurusele Euroopa turule.

Tegemist on fassaadikatteplaadiga, mis töötab kaks-ühes päikesepaneelina – sellesse on ühendatud alumiinium-komposiitplaat ning elektrit tootev päikeseelement. Nii ei tarbi hoone ainult energiat, vaid toodab seda ise juurde. Toodetud elektri saab oma äris või majapidamises ära kasutada ning ülejäägi võrku müüa. Tegemist on esteetiliselt ja ökoloogiliselt efektiivse lahendusega ja alternatiiviga eraldiseisvatele päikesepaneelidele, sest sama funktsionaalsus on peidetud fassaadimaterjali sisse.

Go Verticu juht Kevin Kuusik märgib, et seinapind on siiani täiesti kasutamata ressurss ja tulevikus võiks päikeseelektrit tootev sein anda särtsu nii elektriratastele, -tõuksidele kui ka -autodele, et akusid laadida.

Kuusiku selgitusel on Go Verticu eesmärk vähendada hoonete süsinikujalajälge ning panna seinad elektrit tootma. „Lahendame ühekorraga ära mitu asja – teeme hoonete fassaadid kauniks ja korda ning paneme seinad raha teenima,“ ütleb Kuusik.

Ta lisab, et Go Verticu päikeseelektrit tootev sein ei ole imerohi ega võluvits, mis seljatab energiakriisi või päästab tarbijad kalli elektri hinna küüsist, küll aga on astutud edasi suur ja oluline samm, et jõuda oma tootega Euroopa turule.

„Räägime perioodist 5–10 aastat ning turumahust kümme miljardit eurot,“ ütleb Kuusik.

Alexela Viti tankla tarbib roheelektrit

Esimese ärikliendina võttis Go Verticu päikeseelektrit tootva seina kasutusele Alexela. Plug-in-fassaadi – pistikusse ühendatud ja elektrit tootva seina – mõju Alexela klientidele võiks vabalt väljenduda kohapeal päikeseenergial valminud toidu näol. AS-i Alexela tegevjuhi Aivo Adamsoni selgitusel võime ju tarbimist vähendada, aga seda täiesti ära kaotada pole niikuinii võimalik.

„Võti peitub ratsionaalses ja mõistlikkuse piires tarbimises. Päike on puhas roheline energia ja sellistele lahendustele nagu Go Vertic pakub, võimaldades energiat otse loodusest ammutada, tuleb jõudu anda,“ leiab Adamson. „Energeetikasektoril on võtmeroll kestliku elukeskkonna toetamisel. Selleks, et ka meie lapsed, lapselapsed ja nende järglased saaksid nautida puhast õhku ja tunda uhkust Eesti ilusa looduse üle, tuleb teadlikumaid otsuseid langetada juba täna.“

Kevin Kuusik hindab, et Alexela on Go Verticu jaoks suurepärane mentor.

„Põhiliste klientidena näeme tootmisettevõtteid, kellel suur elektritarbimine ja kes vajavad tootmisüksuse juurde laopinda.“

„Meie asi on minna innovatsiooniga kaasa ning pakkuda lahendusi ettevõtetele, kes hoolivad keskkonnast,“ lausub ta. „Oleme rõõmsad, et meie elektrit tootev sein on tänaseks ühendatud pistikusse ja toodab Alexela Viti tanklas elektrit. Küsimus pole selles, kui palju sein toodab, vaid suhtumises ja hoiakus. Go Verticu jaoks on tegemist maratoni, mitte sprindiga.“

Eesti roheidufirma Go Vertic elektrit tootva seinalahenduse eluiga ning 90% ületava kasuteguri garantii on üle 30 aasta ning keskmine investeeringu tasuvusuaeg sõltuvalt hoonest 7–10 aastat. Paneelid saab paigaldada otse soojustusele, soojustuse paksus võib olla kuni 280 mm. Päikeseseina tootlikkuseks lubatakse 190 W/m2 või rohkem.

Ehitusmaterjal aitab elektrit toota

Solarstone’i hinnad ja tootlikkus*

PVC hall
• 300 m2 – hind alates 267 €/m2, valmis hall alates 80 100 €.
• 1000 m2 – hind alates 255 €/m2, valmis hall alates 255 000 €.
Terashall
• 300 m2 – hind alates 294 €/m2, valmis hall alates 88 200 €.
• 1000 m2 – hind alates 281 €/m2, valmis hall alates 281 000 €.
Tootlikkus
• 300 m2 halli võimsus 60 kWp, aastase tootlikkuse prognoos ca 44 000 kWh kahepoolse kaldega katuse ida–lääne-suunalise paigutuse korral.
• 1000 m2 halli puhul võimsus 200 kWp, aastase tootlikkuse prognoos ca 148 000 kWh kahepoolse kaldega katuse ida–lääne-suunalise paigalduse korral.
*Kõik hinnad sisaldavad ka halli paigaldust, aga ei sisalda vundamenti ja aluspinna ettevalmistust.

Go Verticu ehitushind ja tootlikkus

• 1000 m2 seina ehitusmaksumus 177 €/m2, kogu ehituse hind alates 177 000 €. Tegemist reaalse pakkumisega, objekt on üks suur tootmishoone.

Oluline on sellistesse arvutustesse arvestada mitte kaetud ruutmeetreid üksi, vaid ka võimsust (Go Verticu näitel 172 kWp).
Selle näite puhul arvestasime tootlikkuseks 121 MWh aastas.