30. mai päikeselise hommiku veetsid Pääsküla gümnaasiumi 10.–11. klasside noored Mustjõel. Kuid mitte päevitades või kevadise käo kukkumist nautides, vaid kaks aastat tagasi tühjaks raiutud raielangile mände istutades.
Kui tavaliselt käib teooria ees ning tegevus pärast seda, siis seekord korraldas RMK Aegviidu looduskeskuse juht Tiina Paltser asjad teistpidi. Rongiga Tallinnast saabunud koolinoored said kõigepealt raudteepeatuse lähedal langil praktika. “Ehk veidi üle tunni istutame metsa. Siis on väike söögi- ning joogipaus ja pärast seda metsaretk. Saame teada, mis toimub metsas tegelikult. Millised on erinevate puude seemned, kuidas määrata puude ümbermõõtu ja kõrgust, kui vanalt võtakse maha okasmetsa ning lehtmetsa,” seletas Paltser.
Veidi üle poole Eesti pindalast on kaetud metsaga. “Mis te arvate, kui palju sellest majandab RMK,” küsis juhendaja. Pakkumisi tuli 20-90 protsendini. Tegelikult majandab RMK vaid 38 protsenti metsast.
Ülejäänust on tosin protsenti kõikvõimalikud kaitsealad. Pool metsadest kuulub eraomanikele. Sealhulgas on ka Soome või Rootsi firmade Tornator ja Stora Enso ostetud metsamaad. Kevadine istutusaeg kestab 15. aprillist kuni 15. juunini, sest samal ajal valitseb metsades raierahu.
Toruga kergem istutada
Kuigi alguses oli plaan saada Mustjõele istutama kuni 40 Pääsküla koolinoort, siis langil oli neid teisipäeval 22. Enamus neist pani puuistikuid maha esimest korda. Kui üldine jutt metsast räägitud, siis näitasid Tiina Paltser ja Aegviidu kooli huvijuht Thea Luik, kuidas istikuid langile istutada. Selleks oli kaks võimalust – labidaga või istutustoruga. “Ämbrites on kaheaastased männitaimed. Need on kohati valged ehk vahatatud kaitseks haiguste ja putukate eest,” rääkis Paltser.
Harjutamine teeb meistriks ehk noormehed püüavad toruga männitaimi istutada. Toruga oli istutamine lihtsam. Üks paariline vajutas toru maasse, teine võttis ämbrist taime ning laskis torusse. “Selle ots peab minema plõksuga kokku. Kui langil on palju istutajaid, siis kostabki sealt vaid plõksutamist,” ütles Paltser. Seejärel tallas kaaslane taime ümbert pinnase tihedaks.
Kui palju mände veidi enam kui tunniga maha saab? “Siin on käinud näiteks Saue gümnaasiumi kuues klass, kes istutas 400-500 taime. Keskkoolinoored peaksid saama maha kuni 600 taime,” arvas Paltser.
Tema teada on Aegviidu looduskeskus Eestis ainus omataoline, kes metsaistutamise retki korraldab. Lisaks Mustjõele on lank ka Jäneda lähedal.
Raieküpseks 2097!
Ja siis läkski tööks. Igaüks leidis endale paarilise ning istikud hakkasid traktoriga langile tõmmatud vagudesse paika saama. Vahet tuli hoida umbes pool meetrit.
Kümnenda klassi neiud Lea Ranno ja Liisa Alt kiitsid võimalust olla looduses. “Mõnus ja tore,” ütlesid nad. Kas mõnekümne aasta pärast tulete ka enda istutatud puid vaatama? Siis peaksin need olema inimese kõrgused. “Vast ikka,” arvasid neiud.
Nende klassivennad oli aga labidaga istutamisel kohati püsti hädas. Pinnas oli küll vahelduvalt liivane ning turbane, kuid mändide juured maa sees alles ning nii mõnigi kord võis auku kaevates just nendele komistada. Samas said noormehed teada, et langile jäetakse alles kännud, mõned seemnepuud ja mõned sälikpuud. Need viimased võivad olla küll kuivanud, kuid pakuvad ometi putukatele ja lindudele elupaika.
Pooleteist tunniga ületasid keskkoolinoored kõik ootused. Plaanitud 600 männiistiku asemel sai langile maha 800 taime. “Kui kaua kulub nüüd aega, et täna teie istutatu saaks raieküpseks palgimänniks,” uurisi Tiina Paltser. Pakutu kõikus paarikümnest aastast kuni sajandini. Tegelikult on okaspuud raieküpsed 80-aastasena. Lehtpuud on kiirema kasvuga ning neid saab võtta maha juba 40-50-aastaselt. Samas on istutatu tee palgimetsaks väga karm. Hektarile pannakse tavaliselt maha kuni 3500 taime. Nendest umbes veerand sirgub 70-80-aastasteks puudeks. Ülejäänu kas kuivab, langeb haiguste ohvriks või võetakse harvendusraiega maha.
