“Tänasest (st 10. novembrist – Ü.R.) läks käima see 14 päeva periood, mil president teeb peaminstrikandidaadile ettepaneku moodustada uus valitsus, “ kõneles sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski kokkutulnuile. Kokkutulnuiks olid maakonnalehtede ajakirjanikud ja (eelmise) valitsuse neli sotsiaaldemokraadist ministrit. “Loomulikult tahame me kiiremini: reedeks (tänasest arvata möödunud reedeks – Ü.R.) peab valmis olema koalitsioonileping et laupäeval saaksid erakondade volikogud selle heaks kiita. Siis hakkavad erakonnad jaotama ametikohti ehk portfelle. Kolmapäeval peaks riigikogu uuele valitsusele mandaadi andma ja neljapäeval (eile – Ü.R.) peab toimuma uue valitsuse esimene istung.“
Riivab rahakotti?
Ossinovski aina kõneles. Nagu selgeltnägija. Või nagu inimene, kes on väga täpse tegevuskava paika pannud ja on nüüd kindel selle plaani rakendumises. “Astmelist tulumaksu selle klassikalises mõttes ei tule – tegelikult see Eestis juba kehtib, kuni 400 eurot tulu on juba praegu maksuvaba,“ täpsustas Urve Palo – küll hakkavad aga väikese tulu saajad rohkem kätte saama. 500-eurose brutotulu teenija saab enam 62 eurot, 1000 euro saajale lisandub veel 29 eurot, 1600 euro teenijale paneb 2018. aastast rakenduv uus maksuseadus juurde 17,6 eurot. Kes teenib 1800 eurot, sellel tulu natuke väheneb – 4,7 eurot. 2800 euro teenija kaotab juba rahakotti riivava summa – 38 eurot. Kas 38 euro kaotus riivab pea 3000 palka teeniva inimese rahakotti sama tugevasti kui lisab kaalu 68 eurot 500-eurolisele rahakotile? Pige on see ühiskonna sidususe, mitte nivelleerimise küsimus. Eriti arvestades, kuidas mujal ühiskond toimib, eriti nendes riikides, mille oleme endale eeskujuks seadnud: Rootsis ulatub eraisiku tulumaksumäär 56,6 %-ni, Taanis 55,5-ni, Hollandis 52,5-ni. Maailma kõige järsem maksumäära tõus toimus hiljaaegu Ühendkuningriigis, kus maksimaalne määr tõusis 40%-lt 50le.
Ajakirjanikel jäi vaid noogutada: see maksusüsteem, mis Siim Kallase ja Reformierakonna poolt rohkem kui 20 aastat tagasi ameerika majandusteadlasele Milton Friedmanile toetudes paika pandi, on tänaseks oma innovaatilisuse ja motiveerivuse kaotanud. Siis vajas ühiskond maksimaalset ettevõtlikust ja stardipositsioon oli kõigile võrdne. Nüüd, mil ettevõtlikud on end piisavalt tõestada jõudnud ja rikkus kasvab rikkuse arvelt, vajab ühiskond pigem sidusust. Et panusele vastavat palka saaksid ka õpetajad, arstid, päästjad. Ja väärikusele vastavat tasu pensionärid. Selleks enam peenhäälestusest ühiskonnas ei piisa, vaja on muutusi kivistunud maksusüsteemis.
Ettevõtete tulumaksu ei tule, kinnitas Palo.
Hundid kitsede kallal
Et Jevgeni Ossinovski ja teiste sotsiaaldemokraatide arutlused vettpidavaks osutusid, tõestasid kogu järgnev sündmuste jada: meedia ei hakanud üksipulgi järama plaanitavaid muudatusi maksuseaduses – sealt polnud midagi eriti hammustada – vaid sööstis hundikarjana vastselt maaeluministriks saanud Martin Repinski kitsede kallale. Nagu oleks kitsed, nende piim ja pidamistingimused selle valitsusvahetuse põhiküsimuseks. Isegi põllumajandusele lubatavast 30 miljonist eurost otsetoetusteks räägib avalik meedia tunduvalt vähem kui Ida-Virumaa 50 kitsest. Ja nende pidajast, alustavast põllumajandusministrist. Välja on uuritud tema hariduskäik – Repinski lõpetas Ida Virumaa Kutsehariduskooli ja 2010 kaugeõppes Olustvere maamajanduskooli ning jätkab praegu õpinguid finantsjuhtimise alal Mainori kõrgkoolis. Kas selline haridustase on ohuks Eesti maaelule? Ehk on hoopis tõsisemaks ohuks Eesti julgeolekule see, et meie alustaval kaitseministril Margus Tsahknal puudub kõrgharidus. Ta on lõpetamata jätnud Tartu Ülikooli (õppis 1996–2002) usuteaduskonna ja studeeris (1999–2000) Toronto Ülikoolis rahvusvahelist õigust. Et alustava valitsuse haridustase ikka üle keskmise kõrge püsiks, on hoolt kandnud esmajoones haridusminister Mailis Reps – tema lõpetatud ülikoolide nimekiri on võrdne laste arvuga!
Mis aga kitsendusse puutub, siis Venemaal on kits ajalooliselt austusväärne loom olnud. Ja kitsekasvataja auväärne inimene. Nii et ehk suudab meie karismaatiline kitsekasvataja peale kaubandusembargo lõppemist taas avada põllumeestele idapoolse kaubavärava. Et tal aga karismat jätkub, seda on tõestanud meie uuriva jakirjanduse lipulaev Eesti Ekspress oma looga tema farmi naistöötajatest. Nüüd on tal farmi toodud juba kolmas naine, hiljutine Keskerakonna noortejuht, Savisaarelegi vihmavarjuhoidjaks olnud Siret Kotka. Ja vähemalt kaks naist toimetavad farmis koos rõõmsal meelel.
Hingab kuklasse
Vaevalt jõudis valitsuse ametisse asumise uudis meediasse, kui tuli järgmine uudis: SEB pank langetas Eesti majanduskasvu prognoosi järgmiseks aastaks 2,2%-lt 1,2-le protsendile. Kas põhjuseks see, et uus valitsus pole jõudnud välja töötada pikaajalist tegevuskava – langetatakse madalapalgalistel maksusid, antakse omavalitsustele raha ja ülesandeid juurde, toetatakse noorte huvialategevust –, kas ainult aktsiiside tõstmisega riigieelarve tasakaalus püsib? Ja milleks kulutatakse plaanitav laen? Ossinovski on hea arvutaja. Ja kõige enam paistavad pregusest koalitsioonileppest läbi sotsiaaldemokraatlikud traagelniidid, Ossinovski visioon. Kui aga arvutused valeks osutuvad? Reformierakond hingab opositisoonipingilt koalitsioonile kuumalt kuklasse. Väike viga ja… eestimaalased saavad siis senisest veel valusamat kokkuhoiupiitsa.
