Jaanuaris kirjutasime Kiili valla ettevõttest ISIS Medical, kes varustab meie meditsiiniasutusi seadmete ja erinevate preparaatidega. Nüüd uurime, miks ei testita piisavalt koroonaviiruse ohtu sattunud inimesi? Vastab ISIS Medical juht Külli Joonson.

Kui palju olete oma töös ümber orienteerunud, et rahuldada ootamatult tekkinud nõudmisi?

Ümberkorraldused pole olnud sedavõrd suured, kui on suurenenud tellimismahtude haldamine. Kuna olukord maailma teistes riikides ning Eestis muutub päevade ja tundidega, nõuab see raviasutustelt vajadust tekitada kriitilistest toodetest turvaline varu.

Samas mitmetes tooraine päritolu riikides on hetkel majandus halvatud või kuulutatud välja embargo, mis pidurdab tootmist ning omakorda riikidevaheliste piirikontrollide tõttu jõuab kriitiline kaup Eestisse suure hilinemisega. Olukord ei ole hetkel lihtne.

Milliste vahendite või seadmetega täpsemalt meditsiinisüsteemi varustate?

Mis puutub praegusesse kriisi, siis varustame mitmeid Eesti haiglaid sellesama SARS Covid-19 testreagentidega ning erinevate abitestide reagentidega, mis aitavad arstidel diagnoosida koroonaviiruse olemasolu, kui ka selle võimalike tüsistuste tõsidust.

Kas tehniliselt oleks võimalik veel rohkem inimesi testida?

Kindel! Meie meditsiinilaborite varustus ja võimekus lubaks testida arvuliselt hulga rohkem inimesi.

Teine asi on sellises mahus testide reagentide kättesaadavus, tootmis- ja tarnekiirus, kindlasti mingisugusest hetkest ka rahaline võimekus, aga ka määramise mõttekus täiesti terve või iga korraks köhatava või nohutava inimese puhul. Test haigust ei ravi ning raviks iseenesest on valdavatel juhtudest tavalised käsimüügi külmetusravimid.

Kas oskate seletada, miks ei testita kõiki soovijaid? On see kallis või pole vahendeid?

Siin on mitu põhjust. Pragmaatiline põhjus: testimine iseenesest ei ole haiguse ravi. Kui meil on kerge palavik, köha, nohu, siis ravime neid kodusel režiimil ikka kõiki ühtemoodi käsimüügi tilkade, spreide ja tablettidega nagu igat külmetushaigust.

Positiivne testitulemus üksi ei ennusta ette kuidagi haiguse kulu raskust. Enamasti kergelt või keskmiselt, harva raskelt võivad potentsiaalselt kulgeda nii A- ja B-gripp, adeno- , rino- ja RSV, aga ka seesama koroonaviirus, mida me muidu kõiki kodus raviksime.

Muidu üldiselt terve inimese puhul aitaks teadmine vast kaasa haige enesedistsipliinile: põdeja püsiks kodus, väldiks kontakte. Teine lugu on eakate inimeste ning kroonilisi haigusi põdevate inimestega. Nende osas tuleks test kahtluse korral kindlasti teha ning neid rohkem jälgida.

Tänaseks on riik koostöös erasektoriga tekitanud kordades suurema testimise võimekuse kui see algselt oli.

Kuidas teie kui arsti meelest kõige kiiremini see viirus võita, paanikast üle saada?

Me ei saa teha võimatut ehk mõne nädalaga viirusemurest üle saada. See tähendaks meie igapäevase tegevuse hangumist, liikumise lõppemist: 3–4 nädalaks peaks katkema töö haiglates, päästeametis, andmesides, vee- ja elektrijaamades. Kõikjal, kus kohtuvad, liiguvad ja toimetavad inimesed. See pole ju mõeldav.

Hetkel kehtestatud meetmed on minu arvates optimaalsed, pidurdavad viiruse agressiivset levikut ja hajutavad haiglate koormust just kriitiliste haigusjuhtude osas, sest ka Eesti haiglatel on oma koormuslagi ees.

Optimistina arvan, et me peaks ehk aprilli teises pooles nägema positiivsete viirusjuhtude arvu pidurdumise ja esimesi taandumise märke.

Me võime näha ehk veel mõnda vajalikku igapäevaelu puudutavat kitsendust, kuid kui uusi üllatusi viiruse käitumise osas ei tule ning me kõik suhtume kehtestatud reeglitesse ja soovitustesse väga tõsiselt, siis optimistina arvan, et me peaks ehk aprilli teises pooles nägema positiivsete viirusjuhtude arvu pidurdumise ja esimesi taandumise märke. Täielik taandumine võtab siiski veel kuid.

Kuidas aga praegusest paanikast üle saada?

Me ei saa muuta aega ja olukorda, kus me täna oleme, aga me saame ise otsustada, kuidas me laseme sellel end mõjutada, kas hävitavalt või edasiviivalt.

Probleemile probleeme juurde mõeldes ajame oma sisemise patarei tagurpidi ja me ei suuda enam ka oma lähedastele abiks olla. Muretsemine ei muuda kunagi millegi lõpptulemust.

Maailmas on täna haigusi, olukordi ja kriise, mille kõrval meie ühiselt perega soojas toas tatra, riisi ja WC-paberi hunnikutega veedetud isolatsioon on köki-möki!

Kui palju erineb sellises eriolukorras teie meditsiiniettevõtte töö mõne teise ettevõtte tööst?

Kehtestasime eriolukorra väljakuulutamisel koheselt täieliku kodukontori tööviisi. Seda oli lihtne teha, sest kasutame seda palju ka tavaolukorras. Kuna meie logistikul tuleb igapäevaselt varustada med. asutusi reagentide ja tarvikutega, meie inseneridel hoida nt ka kõige keerukamad laborianalüsaatorid 24/7 laitmatus töökorras, selleks viibida ja liikuda raviasutustes, siis teadvustame kõiki riske.

Meil on olemas küll maskid, kindad, käte desovahendid ja täpselt läbi räägitud terviseohutuslik käitumistaktika, kuid miski ei suuda siiski anda 100% garantiid. Samas haiglate laborite töö sõltub eluliselt meie keerukate analüsaatorite tõrgeteta tööst ja varustamisest. Eriti täna. Kui haiglal vaja, siis tuleb minna. Müts maha sellise vapra meeskonna ees!