Vallavanemate ja linnapeade palkade avalikustamine pole seadusega kohustuslik. Aga need avalikustatakse siiski – avaliku valitsemise läbipaistvuse ja võrreldavuse huvides. Võrrelgem siis!
Maikuu esimesel päeval ilmusid rahandusministeeriumi kodulehele riigi ja kohalike omavalitsuste ametnike palgaandmed. Huvitav ja õpetlik lugemine.
Selgus, et 2024. aastal oli Eesti keskmine põhipalk avalikus teenistuses 2315 eurot! Samas Eesti keskmine brutopalk 1981 eurot. Harjumaal olid mõlemad numbrid Eesti keskmisest oluliselt kõrgemad. Avaliku sektori oluliselt kõrgemat palka võib põhjendada ka kõrgemate nõuetega neile, näiteks ametnikest on kõrgharidus 83 protsendil.
Rääkides avalike teenistujate palgakasvust, ületas see eelmisel aastal üle Eesti vaevu neli protsenti, jäädes Eesti tööturu üldisest 8,1-protsendilisest palgakasvust kahekordselt maha. Kõigest hoolimata omavalitsuste töötajad oma palganumbrite üle kurta ei tohiks. Kuigi väidetakse ka vastupidist.
Helded ja ihned volinikud
Võrdluseks reastas Harju Elu omavalitsusjuhid tänavu aasta aprillis neile makstud töötasu järgi. Läinud kuul teenis konkurentsitult suurima summa Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski (vt tabel, bruto). Võrreldes ülejäänud Harjumaa omavalitsustega on Tallinna linn oma 461 602 elanikuga (seisuga 1. jaanuar 2025) konkurentsitult suurim omavalitsus, kuuludes ülejäänutega võrreldes lausa omaette kategooriasse. Ülejäänud Harjumaa 15 omavalitsuses elas kokku 187 469 inimest.
Kiili vald on Harjumaa omavalitsustest elanike rahulolu uuringus seni enim silma paistnud. See ei kajastu aga kuidagi enam kui kümme aastat Kiili valda juhtinud vallavanema Aimur Liiva palgas.
Tallinna linnapeale järgnesid palgaga Viimsi, Harku, Saue, Saku, Rae ja Lääne-Harju vallavanem, kes kõik teenisid 5000 või enam eurot (bruto). Neist kolmes vallas – Viimsis, Sauel ja Raes – elab igaühes üle 20 000 inimese, kiiresti kasvav Harku vald alles hakkab sellesse kategooriasse jõudma. Saku ja Lääne-Harju omavalitsuse juhid aga peavad pingutama, et nende juhitavad omavalitsused ka rahvaarvult samasse klubisse jõuaks, kus nende töötasu.
Nendes omavalitsustes, kus juhid alla 5000 euro teenivad, elab reeglina vähem kui 10 000 inimest. Erandiks on Maardu linn 16 114 ja Keila linn 10 482 elanikuga. Paraku on nende kahe linna volikogude volinikud ihnsad – Aurika Sin-Kerra palgaks Maardu linnapeana on kinnitatud vaid 3900 eurot. Ka kauaaegne Keila linnapea, tänaseks juba ametist tagasi kutsutud Enno Fels ei saanud kolleegidega kohtudes oma 4000-eurose põhitasuga just uhkustada.
Arvestagem elanike rahuloluga
Muidugi pole elanike arv ainuke kriteerium, mille järgi volikogu tegevjuhile palga määrab. Kindlasti peaks üks kriteeriume olema ka vallaelanike rahulolu valla pakutavate teenuste ja juhtimiskultuuriga. Kiili vald on Harjumaa omavalitsustest elanike rahulolu uuringus seni enim silma paistnud. See ei kajastu aga kuidagi enam kui kümme aastat Kiili valda juhtinud vallavanema Aimur Liiva palgas.
Vahed kasvavad
Nendest 16 omavalitsusjuhist, kes olid ametis aastal 2020, on praegugi vallavanemaks või linnapeaks 10: Illar Lemetti, Erik Sandla, Andres Laisk, Marti Rehemaa, Jaanus Saat, Andrus Umboja, Aimur Liiva, Riivo Noor, Terje Kraanvelt ja Värner Lootsmann. Võib öelda – vaatamata tuhandele murele, mis iga päev peamurdmist tahavad, on meie omavalitsusjuhid oma ametile truud.
Võrreldes rahandusministeeriumi andmetel tänaseid põhitasusid viis aastat tagasi makstud palkadega (kuutasu 01.04.2025 : kuutasuga 01.04.2020 = kasv protsentides), selgub, millises omavalitsuses on töötasud viie aasta jooksul enim kasvanud.
Vahe esimeste ja viimaste palgasaajate vahel on aastatega oluliselt kasvanud. Aastal 2020 sai Tallinna linnapea Raasiku vallavanemast 2,2 korda rohkem palka, nüüd aga ületab Ossinovski palk 2,7 korda Kuusalu vallavanema töötasu. Anomaaliana ei saa Loksa linnapea palka arvesse võtta – mida aasta edasi, seda võrdsemaks muutub linnapea töötasu linnaelanike arvuga. Paraku palk mitte ei kasva, vaid linnaelanike arv väheneb.
Kas see nii kõik peab jääma, selle üle saame kõik koos otsustada järgmistel valimistel.
