Laupäeva, 26. novembri keskhommikul avati Kaunissaare-Kehra kahekilomeetrine kergliiklustee. Uus tee ja sinna juurde kuuluva renoveeritud sõidutee tähistab Kehra linnaruumi uuendamise ühe etapi lõppu. Suvel valmis kaks kergliiklusteed Saue vallas, novembri alguses aga ehitas Kloogaranna selts silla üle kohaliku oja.
Anija valla arendusnõunik Ingeldrin Aug räägib, et vastavatud teelõigu pikkus on 2083 meetrit ning seda valgustab 57 tänavavalgustit. Lisaks renoveeriti 615 meetrit sõidutee katet, ehitati 1160 meetrit mahasõite ning rajati sadevete ärajuhtimiseks vajalikud sadeveetrassid ja truubid. Lisaks tõsteti ümber ja paigaldati uued side- ja elektrikaablid.
“Kergliiklustee ja sinna juurde kuuluva renoveeritud sõidutee valmimisega saab lõpule selle hooaja Kehra linnaruumi mahukas uuendamine ja jätkuv muutumine. Senisest tööstuslinnast looduslikus jõekäärus peaks saama kodune väikelinn,” jätkab Aug. Enne kergliiklusteed uuendati sel suvel ja sügisel Kehra raudteepeatuse ühendusteid.
Ohutu linnaruum
Anija vallavanem Arvi Karotam selgitab: vald seadis projekti alustades eesmärgiks Kehra linnaruumi kujundamise inimese- ja keskkonnasõbralikuks ning ohutuks. “Kergliiklustee rajamisega soovisime muuta turvalisemaks eelkõige jalgsiliiklemist ning suurendada liiklusohutust suure liiklustihedusega Kaunissaare–Kehra maanteel. Samuti suuname sellega elanikke liikuma tervislikult,” lisab vallajuht. Vastvalminud kergliiklustee ühendab Kaunissaare küla ja suvilaasumit ning Lehtmetsa küla ja Kehra linna.
“Teed kasutavad sellega piirnevate külade ja linna asukad. Samuti Kehra Kodu elanikud, kes on liitpuuetega ning kasutavad sama teelõiku igapäevaselt. Kaunissaare–Kehra maantee on oluline lõunapoolne sissesõidutee valla keskusesse, maanteeameti loenduse andmetel läbib teed keskmiselt ööpäevas 466 sõidukit,” ütleb Karotam.
Projekti “Kaunissaare–Kehra kergliiklustee ehitamine” rahastas EAS siseriiklikust regionaalarengu programmist “Kergliiklusteede toetusskeem” 398 741 euroga. Tööde läksid maksma 690 700 eurot, millest Anija valla omaosalus oli 291 959 eurot.
Kergliiklusteed ja sild
27. novembril avati Tuulna oja sild matkaga. FOTO Kadri Tillemann Maakonna lääneosas valmis möödunud suvel Hüüru-Harku kergliiklus- ning jalgrattatee. Saue valla teedespetsialist Indrek Brandmeister ütleb, et jalgrattatee rajati koostöös maanteeametiga. See algab Vääna jõe autosillast ning lõpeb Harku aleviku Uuel teel. “Ehitaja oli OÜ Teearu Grupp ning Saue vald tasus vaid asfalteerimise kulu,” ütleb Brandmeister.
Lisaks Hüüru-Harku lõigule valmis tänavu ka Laagri-Harku kergliiklustee. Selle ehitas Tallinna Teede AS ning hind oli 612 991 eurot. “85 protsenti toetas Euroopa regionaalarengu fond enda meetmest “Linnapiirkondade jätkusuutlik areng”,” täpsustab Brandmeister. Lisaks plaanib Tallinn ehitada tuleval aastal Tähetorni ristmikust kuni Järvekalda tee ristmikuni jalgrattatee.
Samuti on projekteerimisel Saue ja Harku vallavalitsuse koostöös jalgrattatee lõik Harku aleviku Uuele teele.
Äsjavalminud Laulasmaalt Kloogaranda viiv kergliiklustee lõppeb ametlikult Paldiski maanteel. Mis aga ootab jalakäijat või ratturit edasi? “ Jalakäijal ja ratturil on tegelikult võimalik liikuda edasi mööda kena metsateed kuni Klooga alevikuni. Otse Klooga raudteejaama viival metsarajal tuleb aga ületada Tuulna oja,” ütleb Egle Kaur Kloogaranna seltsist. Seni sõltus oja ületamine veeseisust. “Novembri alguses valmis seltsi rajatud sild üle Tuulna oja. Nüüd saab alati kuiva jalaga veetakistusest üle . Sild ehitati tänu riigieelarvelisele toetusele,” lõpetab Egle Kaur.
