Bussijuhi juures ühiskaarti korduvalt valideerides, näitab kassasüsteem, et ühiskaardil raha või kuupilet puudub. Reisija aga väidab kindlalt, et kaardil on raha või kuupilet olemas, kuid süsteem piletit ei tuvasta ning reisija bussi lubamine jääb bussijuhi otsustada.
Kirjeldatud olukorda Harju maakonna bussides kommenteerib Harjumaa Ühistranspordikeskuse piletimüügi spetsialist Raido Needrit järgmiselt: “Võib ette tulla olukordi, kus andmeside on häiritud ja serveri ühendust ei ole võimalik saada, mistõttu kaardil olevat sõiduõigust või sinna laetud raha ei ole võimalik tuvastada. Sellisel juhul ei pea bussijuht peale laskma inimest, kes ei ole tõendanud pileti olemasolu.”
Tasuta võib Needriti sõnul sõita vaid juhul, kui kassaseadmega ei ole võimalik müüa pileteid mitte mingil moel. “Kui piletimüügiseade ei toimi ehk ei ole võimalik müüa ei e-piletit ega sularaha pileteid, siis on reisijal õigus sõita tasu maksmata,” selgitab Needrit, kelle sõnul info jõudmine bussikassadesse, et ühiskaardile on laetud raha, võib aega võtta. Andmeside häiritus, mille tõttu validaator väidab, et kaardil puuduvad piletid või raha, kassa rikkena ei fikseeru ning pilet tuleb osta sularahas.
Enammakstud raha
Sularaha eest piletit ostes, tuleb üksikpileti eest rohkem maksta 0,18–1,02 eurot, sõltuvalt tsoonist. Enammakstud raha on võimalik tagasi saada, esitades avalduse koos üksikpileti koopiaga Harjumaa Ühistranspordikeskusele. Needriti sõnul esitatakse avaldusi kuus umbes kümme, mille hulka kuuluvad ka bussijuhtide eksimuse tõttu müüdud vale tsooni piletid. Harju maavalitsuse ühistransporditalituse ühistranspordi vaneminspektor Marge-Thea Lembineni sõnul on menetluse käigus võimalik tuvastada, kas ühiskaardi valideerimisel oli tegu andmeside häirega.
Mis saab siis, kui mobiilside häire tõttu tuleb osta pilet sularaha eest, kuid reisijal sularaha pole? Lembineni sõnul on kiireim võimalus laenata raha mõnelt kaasreisijalt, võtta tema kontaktandmed ja hiljem raha tagastada. “Vanamemmed on näiteks koolilastele raha laenanud, et nad õhtul koju saaks,” toob Lembinen näite.
Bussijuhid luubis
Kui bussis raha laenajaid ei leidu ning bussijuht reisija piletita bussi laseb, võib bussijuhti veonõuete tahtliku eiramise eest karistada kuni 200 trahviühikuga ehk 800 euro suuruse trahviga. Kuigi ligi poole piletikontrolli “vahele võtmistest” moodustavad valideerimismasina viperuste tõttu pileti ostamata jätmised, on toimunud on vaid kaks asjakohast menetlust. “Üks üldmenetlus lõppes suulise hoiatamisotsusega ja teine kiirmenetluse otsusega rahatrahvi näol. Mõlemad bussijuhid ignoreerisid väljaõpet,” räägib Lembinen.
Anonüümseks soovida jääva bussijuhi sõnul esineb mobiilside häireid umbes kord nädalas. “Mõnikord korduvalt valideerimine või masina restart aitab, mõnikord mitte. On olukordi, kus reisija on näidanud kviitungit, et raha on kaardile peale laetud, kuid masin seda ei näita. Olen müünud ka nullpileteid – ega ma inimest ju maha ei jäta või välja ei viska,” räägib bussijuht, kelle sõnul tekitavad süsteemi viperused reisijates pigem ebameeldivaid emotsioone.“Inimene solvub ja seletab, et tal on raha kaardi peal olemas, aga mina ei saa midagi teha,” sõnab bussijuht. Kassa puudujäägid peavad bussijuhid maksma kinni oma taskust.
Statistika puudub
Harjumaa Ühistranspordikeskus ostab elektroonilise piletisüsteemi teenust Ridango AS-ilt. Ridango müügijuht Argo Verk ütleb, et firmal on ülevaade kõikidest süsteemihäiretest, sealhulgas ka sidekatkestustest, kuid andmeside häired süsteemihäiretena ei fikseeru. “Täiustame Harjumaal toimivat elektroonilist piletisüsteemi pidevalt, toimuvad ka tarkvara versiooniuuendused. Püüame süsteemi häälestada selliselt, et väiksemad häired süsteemi töös ei segaks piletite valideerimist, ” selgitab Verk ja soovitab probleemide korral ühendust võtta Ridango klienditeenindusega, mis tuvastab, kas antud piletiostu ajavahemikul esines süsteemis häireid või mitte.
