Lisaks e-ninadele hoiab Muuga piirkonna saastetasemetel silma peal Eesti Keskkonnauuringute Keskuse mobiilne seirebuss, mis soetati kahekümne aasta eest. Bussis paiknevad seadmed edastavad infot iga tunni aja tagant keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna serveritesse.
Maardus Kellamäe pargi tiigi kõrval hakkab silma valge Mercedese buss numbrimärgiga 953 AOT.
Konteinerjaama kandva bussi külgedel on kirjad: Õhukvaliteedi mõõtmised. Eesti Keskkonnauuringute Keskus.
Esimese asjana köidab pilku kõrge nelja konksuga toru bussi katusel. Selgub, et tegemist on meteosensoriga, mis mõõdab tuule suunda, kiirust, temperatuuri ja niiskust.
Lisaks on bussis sees erinevaid analüsaatoreid õhus olevate saasteainete mõõtmiseks.
“Mõõtebuss Mobair 1 saadi Phare abiprojekti raames minu mäletamist mööda juba 2000. aastal,” teatab Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa.
Meteosensor bussi katusel. Eesti Keskkonnauuringute Keskusel on veel kaks õhuseire bussi, mis vajadusel mõõtmisi tegema sõidavad.
Mõõtmised üle Eesti
Viimase paarikümne aastaga on nii mõndagi muutunud. “Mõõtebussis olevat tehnikat uuendame ja vahetame välja pidevalt. Vastavalt mõõtmiste eesmärgile komplekteerime mõõtebussi sobivate seadmetega.
Gaasianalüsaatorid on meil enamasti Jaapani ja USA päritolu. Osakeste proovivõtuseadmed on Šveitsi päritolu. Lisaks on muudest riikidest pärinevaid seadmeid,” lisab Teinemaa.
“Mõõtebussi koormus sõltub aastast, mingit kindlat aega ei saa välja tuua. Mõni aasta on olnud pea 100 protsenti koormatud, samas on olnud aastaid, kus mõõtmisi on olnud 30 protsenti ajast,” teab Teinemaa.
Mõõtmisi on tehtud aastate jooksul üle Eesti ehk kõikide maakondade lõikes. “Rohkem on olnud mõõtekampaaniaid kõrgema saastetasemega piirkondades nagu Ida-Virumaa linnad Kohtla-Järve ja Kiviõli, samuti Tartus ja Tallinnas,” ütleb Teinemaa.
See mõõtmine siin on tegelikult Muuga sadama saastemõju hindamise eesmärgil.
Mida siis mobiilse õhuseire bussiga ikkagi mõõdetakse? “Õhuseire käigus mõõdetakse gaasiliste saasteainete (NO2, SO2, H2S), osakeste eri fraktsioonide (PM10, PM2.5) ja nendes sisalduvate saasteainete (raskemetallid, polüaromaatsed süsivesikud) sisaldusi. Lisaks element- ja orgaanilise süsiniku sisaldust,” süveneb Teinemaa detailidesse.
Muuga sadama saastemõju
Mõõtebussi ja konteinerjaamaga tehakse alates 6. oktoobrist Muuga-Maardu piirkonnas mõõtmisi keskkonnainspektsiooni tellimusel. Need mõõtmised on 2013.–2014. aastatel teostatud uuringu kordusmõõtmised, et hinnata olukorra muutust peale seni rakendatud meetmeid piirkonna naftaterminalide poolt.
Seadmed bussi sees. Fotod Andres Tohver “Mõõtekampaania käigus hinnatakse õhukvaliteedi vastavust piirväärtustele ja tuvastatakse võimalike saasteallikate asukohad,” selgitab Teinemaa.
Igapäevaselt hoiab mobiilsel õhuseire bussil silma peal õhulabori juhataja Toivo Truuts. “Mina vaatan andmeid tehnilise pilguga, et riistad käiksid,” ütleb ta. Mehe tööpäev bussi juures algab tavaliselt kell seitse hommikul, kuid buss ise mõõdab õhukvaliteeti 24 tundi ööpäevas.
“Buss mõõdab hetkel neid parameetreid, mis keskkonnainspektsiooni lepingu lähteülesandes on kokku lepitud. See mõõtmine siin on tegelikult Muuga sadama saastemõju hindamise eesmärgil,” selgitab Truuts.
“Muuga-Maardu piirkonnas oleme selle mõõtekampaania raames paika pannud neli piirkonda, kus mõõtmisi teostame. See on üks nendest,” ütleb Truuts Kellamäe pargi ja selle lähiümbruse tänavate kohta.
Muuga sadama lähistel paiknevad lisaks kolm statsionaarset mõõtejaama ehk teisisõnu – neil ei ole rattaid all. Nii õhuseire buss kui statsionaarsed mõõtmisjaamad edastavad info iga tunni aja tagant Tallinnas Marja tänaval paiknevale Eesti Keskkonnauuringute Keskusele. Interneti vahendusel on tulemused mõistagi jälgitavad üle Eesti.
Mobiilne mõõtebuss jääb Maardu linna Kellamäe parki novembri alguseni. Projekti tellijaks ja rahastajaks on keskkonnainspektsioon.
