Tänapäeva noored on haritud, digitaalselt nutikad ning motiveeritud õppima ja tööle asuma. Ometi näitab statistika, et Eesti noorte töötus on Euroopas esirinnas.
Mida saame teha, et rohkem noori leiaks töö? Paraku ei sõltu tööle minek ainult tahtmisest. On terve hulk tegureid, mis muudavad olukorra keeruliseks: takistuseks võib saada kogemuste puudumine, tööandja ootused tööle kandideerijale, hariduse ja tööturu omavaheline ebakõla ning kohati ka ebapiisav toetus noorele tööotsijale. Unustada ei maksa ka seda, et töö ja töötamine tähendavad noortele midagi muud kui nende vanematele. See ei tähenda, et noored on laisad ja varasem põlvkond leplikud töömesilased, aga töö tähendus on pidevas muutumises, nagu palju muudki meie ümber.
Töökogemuse nõiaring
Paljud noored seisavad silmitsi klassikalise paradoksiga – tööle ei saa kogemuseta ja kogemust jällegi ei saa ilma tööta. Tööpakkumised, mis esmapilgul näivad sobivad tööturul alustajatele, nõuavad lähemal tutvumisel erialast kogemust. Kui isegi praktikale kandideerimisel on vajalik varasem kogemus, ongi jala ukse vahele saamine keeruline.
Haridus ja tööturu vajadused ei ole kooskõlas
Kuigi koolid annavad noortele tugevad teoreetilised teadmised, ei pruugi kooliharidus alati anda praktilisi oskusi või valmisolekut, mida tööandjad ootavad. Paljudel erialadel puudub praktiline õpe või tihe koostöö tööandjatega ning kui õppekava ja tööandja tegelikud ootused ei käi käsikäes, jääb kannatajaks noor. Tööandjad ei saa tihti kindlad olla, kas (kutse)koolist tulev noor suudab töösse sukelduda.
Valmis töötajat ei ole riiulist võtta, oluline on anda noorele esimene võimalus ning pakkuda talle sobivat tuge sisseelamiseks ja väljaõppeks.
Tööandjad ootavad mõnikord „valmis töötajat“, kes ei vaja väljaõpet ega juhendamist. Suure ajakulu tõttu ei ole tööandjad alati ka ise valmis noorte väljaõppesse panustama. Selle asemel valitakse turvalisem variant – palgatakse keegi, kelle CV-s on juba rida kogemusi, isegi kui töö ise ei eelda kõrget kvalifikatsiooni.
Eneseusalduse ja toetuse puudumine
Noor inimene võib olla haritud ja võimekas, aga kui puudub tuge pakkuv võrgustik, juhendamine või julgustav keskkond, on töö otsimine nagu udu sees navigeerimine. Karjääriõppe pilt, mis meile täna koolides vastu vaatab, on väga kirju: on koole, kus karjääriõpe on põhjalik ja oluline osa õppekavast, aga ka koole, kus asju tehakse lihtsalt n-ö linnukese pärast.
Julgemalt tuleb oma tööst ja tööle kandideerimistest rääkida ka kodudes. Kust mujalt saab noor teada, milliste töödega alustas tema ema või isa ning kuidas nad oma tänase töö leidsid.
Kuidas olukorda parandada?
Koolid, tööandjad, riik ja töötukassa peavad keskenduma sellele, et luua noorele esimese töökogemuse saamiseks selge, kiire ja toetav tee.
Koolid on sageli esimene ja kõige olulisem keskkond, kus noored kujundavad oma suhtumise töösse, oskused ja arusaamise sellest, mis neid pärast kooli ees ootab. Kooli ja tööandjate koostöö saab olla süsteemsem. Rohkem tuleb luua võimalusi ettevõtete külastamiseks, praktikaks ja töövarjupäevadeks.
Positiivne on, et üha rohkem tööandjaid mõistab, et paindlikkus ja noorte väljaõppesse panustamine on investeering tulevikku. Valmis töötajat ei ole riiulist võtta, oluline on anda noorele esimene võimalus ning pakkuda talle sobivat tuge sisseelamiseks ja väljaõppeks.
Riiklikul tasandil on meil vaja kaasajastada seadusi, et noorte töötamisel oleks vähem takistusi. Töötukassa roll on olla sillaehitaja, kes toob erinevad osapooled kokku ja pakub sobivaid karjäärinõustamisi, toetusi, koolitusi ja muid lahendusi, mis lihtsustavad noorte tööleasumist ja väljaõpet. Tahe selleks on töötukassal olemas.
Noortel endil lasub samuti vastutus. Ei maksa jääda ootama, et keegi sind avastaks ja töö koju kätte tooks. Tuleb õppida, uurida ja tegutseda, küsida abi, otsida praktikavõimalusi juba kooli ajal ning tegeleda enesearendamisega ka väljaspool õppekava. Noorel ei pea olema kõike kohe: kogemust, oskusi ja suurt võrgustikku, aga ta saab teha väikesi samme ja olla ise aktiivne. Töömaailm on muutunud, aga need, kes on uudishimulikud, õppimisvalmis ja julged, leiavad varem või hiljem endale huvitava ja arendava töö-
koha.