Kui nelja aasta eest põhjustas pahameelt Sulo Niguli firma Magister Morum OÜ poolt Kuusalu valda Andineemesse lubatust palju suurema erasadama rajamine, siis nüüd on see sadam ummistunud setetega. Kardetakse, et setete pumpamine sadamast kirdesse jäävale merealale rikub kohalikku ökosüsteemi ja vähendab piirkonna kalavarusid.
Kuusalu vallavolikogu 18. detsembri 2003 otsusega kehtestati Andineeme küla Vaino II kinnistu detailplaneering. Kinnistu kuulub teadupärast Sulo Niguli firmale Magister Morum OÜ. Detailplaneering nägi ette lautrikohti ja lautrimuule. Järgnes 12 aastat vaikust.
Siis, 20. oktoobril 2015 andis keskkonnaamet Magister Morumile vee erikasutusloa lautrikoha lautri taastamiseks. “Lautri taastamise käigus planeeriti süvendustöid 400 kuupmeetri ulatuses, muuli taastamist, ujumis- ja paadisilda ning slipi ehitamist, mille käigus paigutatakse vette tahkeid aineid kuni 1941 kuupmeetri ulatuses,” meenutab keskkonnaameti vee peaspetsialist Kai Ginter.
“Tegelikkuses rajati 2016. aastal väikesadam, mille kasutusloa kooskõlastas keskkonnaamet eelkõige eksperthinnangutele tuginedes,” tunnistab Ginter ühteaegu nii Magister Morumi omavoli kui ka keskkonnaameti leppimist sellega, ehkki kinnistu paikneb Lahemaa rahvuspargi alal.
Ehitusregistri andmetel on Sulo Niguli väikesadama lõunamuuli pikkus praegu 46 meetrit ja põhjamuuli pikkus lausa 91 meetrit.
Akvatoorium on mõõtmetega 44 korda 40 meetrit, projekteeritud sügavus 2,5 meetrit. Nigul on justkui võidumees, aga…
Loodus karistab omavoli
“Andineeme väikesadamasse kuhjuvad liivad loomuliku settevoolu tulemusel – sadam jääb settevooludele n-ö risti ette,” viitab Ginter omavoliliselt ehitatud sadama projekteerimisveale.
6. juunil 2016 ehk vahetult peale sadama rajamist mõõtis Meremõõdukeskus OÜ sadama ja selle ümbruse sügavused. 1. novembril 2018 tehti kordusmõõdistus Lotrell Service OÜ poolt. Kahe aasta ja viie kuuga oli sadama akvatooriumisse ja selle ümbrusesse kuhjunud ligikaudu 3900 kuupmeetrit liiva.
“Magister Morum esitas 31. juulil 2019 taotluse vee erikasutusloa saamiseks väikesadama akvatooriumi süvendamiseks ning uue lõunakari rajamiseks: süvendamine mahus kuni 8000 kuupmeetrit, tahkete ainete uputamine mahus kuni 9900 kuupmeetrit ja kaadamine mahus kuni 8000 kuupmeetrit,” meenutab Ginter.
Keskkonnaamet pööras tähelepanu asjaolule, et lõunakari on rajatis, milleks on vaja vastavat detailplaneeringut. “Seega ei tohi lõunakari rajada enne vastava detailplaneeringu kehtestamist,” rõhutab Ginter.
Harju Elu küsimusele, mitu meetrit on Sulo Nigulil kavas põhjamuuli ja lõunamuuli pikendada ning milline firma pikendab, asjaosaline konkreetset vastust ei anna.
“Teie poolt nimetatud kaitsemuulid on kinnisasja olulise osana kantud kinnisturaamatusse. Nende muutmist käsitletakse rannajoone muutmisena, mistõttu seda saab seaduslikult teha üksnes peale vastavasisulise detailplaneeringu kehtestamist ning selle alusel vee erikasutuse keskkonnaloa ja ehituslubade väljastamist,” teatab Nigul.
“Kuivõrd käesoleval hetkel ei ole detailplaneeringut veel algatatud, on ennatlik arutada võimalike ehitusmahtude või tööde teostaja üle. Ma ei pea tõenäoliseks muulide ümberehitamise eelduseks oleva haldusmenetluse läbimist kiiremini kui kolme aasta jooksul,” jätkab Nigul.
“Tõenäoliselt oleks kõige tulemuslikum muuta muulide konfiguratsiooni nii, et sadamasuu avaneks edela asemel loodesse/põhja, rajades selleks olemasoleva lõunamuuli asemele uue ja pikema lõunamuuli või -kari nii, et akvatooriumisse sisenedes ja väljudes tehakse paatidega poolkaar ümber põhjamuuli otsa, sest praegu ummistavad setted pärinevad esialgsete uurimistulemuste põhjal Andineeme liivarannast, kust need lääne-idasuunalise mikrohoovuse tõttu sadama akvatooriumisse kalduvad,” avab Nigul siiski pisut kaarte.
Setted sadamast kirdesse?
Mis saab aga praegu Andineeme sadamat ummistavatest setetest? Magister Morum esitas 28. augustil 2019 korrigeeritud taotluse, millega sooviti luba Andineeme väikesadama akvatooriumi ja sissesõidukanali puhastamiseks sissekandunud liivast 4000 kuupmeetri ulatuses.
Välja süvendatav liiv sooviti paigutada Vaino kinnistu põhjapiiri kaldapiirkonda.
“Keskkonnaamet täpsustas, et süvendatava liiva rannaalale paigutamine ei ole Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjaga lubatud ning palus esitada eksperthinnangu liivale sobiva koha leidmiseks,” teatab Ginter.
Magister Morum esitas nüüd keskkonnaametile Rain Männikuse koostatud ekspertarvamuse “Andineeme liivade kaadamise asukoha analüüs”, milles leiti, et süvendatud pinnase paigutamiseks sobilik koht on Vaino II kinnistust kirdesse jääv mereala.
“Andineeme väikesadama puhastamine sissekandunud liivast ei ole ehitustegevus, seega ei ole selleks planeeringut vaja,” arvab Ginter. Tuginedes Männikuse ekspertarvamusele andis keskkonnaamet 17. detsembri 2019 välja keskkonnaloa pinnase ümberpaigutamiseks, mis kehtib 31. detsembrini 2021.
Loal on keskkonnaameti keskkonnaosakonna juhataja Rein Kalle allkiri.
“Lähtuvalt ekspertarvamusest on süvendatud pinnas võimalik paigutada Vaino II kinnistust kirdesse jäävale merealale. Esmalt täidab liiv lahesopi väiksema ala 26 000 kuupmeetri ulatuses, mistõttu väheneb lahe sügavus ligikaudu 15 sentimeetri võrra. Veeteede ameti hinnangul ei ületa lahesopi sügavus 1,5 meetrit. Aja jooksul hajutavad lained kaadatud liiva mööda merepõhja laiali. Seega kaetakse laiem ala ehk 96 000 ruutmeetrit ning ala sügavus väheneb keskmiselt neli sentimeetrit,” arvab Ginter.
Kui see projekt läheb töösse, siis jääb siia ainult üks suur sopatiik.
Kategooriliselt on setete pumpamise vastu Niguli sadamast kirdesse jäävale merealale kohalikud kalurid, teiste seas Andineeme küla Kiviranna talus elav pensionärist harrastuskalur Ants Sisask, kelle majapidamine jääb Niguli omast kilomeetrikese põhja poole. “Kui see projekt läheb töösse, siis jääb siia ainult üks suur sopatiik,” kardab Sisask.
“See setete värk tuleb siia siselahte, reostab ära kogu ranna. Rannajoon liigub sada meetrit mere poole. Sihuke hõljuv sopp hakkab hulpima igal pool. See sopp, see ei jää ju põhja. Ta liigub siin kellaosuti liikumise suunas, läheb siit liivaranda, sealt Salmistu peale ja siis mööda Pedassaart tuleb Tsitre kandist tagasi. Kogu see Pedassaare ja ranna vaheline ala saab olema hõljuvat setet täis. Kala siin peale seda enam ei ole,” põrutab Sisask.
Andineeme külas on Kuusalu valla andmetel 33 elanikku. 28. novembrist 4. detsembrini 2020 koguti Ants Sisaski eestvedamisel ühtekokku 43 allkirja setete kaadamise vastu siselahte, sest protesteerisid ka mitmed naabrkülade elanikud.
Mis oleks alternatiiv?
Ka keskkonnaametil on kahtlusi. “Seoses kestva madala veetasemega pidas keskkonnaamet siiski küsitavaks eksperthinnangus välja pakutud pinnase paigutamise kohta. Keskkonnaamet algatas 6. novembril 2020 keskkonnaloa muutmise menetluse ja tegi ettepaneku paigutada süvenduspinnas kaugemale merealale,” tunnistab Ginter.
Niguli väikesadamale lähim kaadamisala on 30 kilomeetri kaugusel Aksi saare juures asuv ala, kuid sinna Vaino II kinnistu setete kaadamist ei ole Ginteri sõnul põhjalikumalt analüüsitud.
“Aksi saare juures olevale kaadamisalale setete paigutamine tähendaks setete laevatamist – selle töö maksumus oleks ebamõistlikult ja ebaproportsionaalselt suur. Minule teadaolevalt ei ole ka vald planeerinud käimasoleva Salmistu väikelaevade sadama rajamise käigus setete kaadamist kümne kilomeetri kaugusele merre,” kalkuleerib Nigul.
Nüüd tuleb Andineeme sadama omanikult üllatav avaldus.
“Sellest hoolimata saan kinnitada, et setete pumpamist kirdesse jäävale merealale Vaino kinnistu omanik ei kavanda. Mulle on teadmata, miks algatas keskkonnaamet novembris vastavasisulise vee erikasutuse keskkonnaloa muutmise eelnõu, seda tehti minuga konsulteerimata ning ilma minupoolse avalduseta,” väidab Nigul.
“Olen käesoleva aasta jooksul valda vähemalt kahel korral ja hiljuti ka keskkonnaametit teavitanud, et ei pea mõistlikuks setete suuremahulist kaadamist ühelt avatud rannaalalt teisele (ega kuhugi mujale, kuniks muulid pole rekonstrueeritud) ning koostamisel on ka ametlik ettepanek keskkonnaametile muuta olemasolevat vee erikasutuse keskkonnaluba hoopis nii, et kuni muulide rekonstrueerimiseni oleks lubatud igal aastal kuni 400 kuupmeetri setete kopaga väljatõstmine ummistunud sadamasuust Vaino kinnistule ning nende väljavedu kalluritega eraldiseisvasse ladustamiskohta,” lisab Nigul.
Tänavu 4. novembril Kuusalu uueks vallavanemaks saanud Terje Kraanvelt Andineeme sadama laiendamise ja setete ümberpumpamise osas selget seisukohta ei võta. Küll aga peab ta oluliseks detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist.
“Arvestades seda, et märksa suuremahulisema Salmistu väikelaevade sadama ehitustöödele ehitusloa väljastamisel ei peetud detailplaneeringu koostamist ja keskkonnamõju hindamist vajalikuks, ei saa taoline mõju ilmselt ülemäära suur ega püsiv olla,” arvab aga Nigul.
“Väljaspool rahvusparki tehku mis tahavad. Aga siin me tahaksime ikkagi säilitada ajaloolise olukorra, nii nagu vanasti elati rannataludes. Kalapüük, põllumajandus, loomakasvatus. Ja merel käimiseks igale talule lautrid. See on see, mida me peaksime tegema, mitte ehitama mingeid monstrumeid,” rõhutab Andineeme harrastuskalur Sisask.
Teave
Setete kaadamise vastu Vaino II kinnistust kirdesse jäävase lahesoppi protesteerivad Rein Truumets, Valdek Kütt, Martti Link, Tiit Kant, Marius Masso, Andres Aassalu, Alar Kraan, Eerik Jõks, Andres Randla, Anne Tšistjakov, Heljo Salumäe, Andrei Viks, Andrei Stepanov, Guido Käsper, Rainer Salumets, Maria Salumets, Mikk Sisask, Britta Post, Vaike Oitmaa, Tarmo Hiiesalu, Hedi Nukki, Anu Viks, Eiko Laurimaa, Tõnis Kaljund, Siim Nukki, Arbo Arrak, Triin Kaljund, Mati Korrol, Katri Tõugu, Heikki Tõugu, Anu Hiiesalu, Sigrid Praats, Helle Borissov, Elena Borissov, Tarmo Kõuts, Made Laigar, Ants Sisask, Kaupo Sirk, Ingrid Virkus, Sandra Laurimaa, Rain Sonn, Kristjan Lehtla ja Marina Sonn.
