Kernu vallavolikogu esimees Kuldar Palju (54) jääb esimese hooga mõttesse, kui temalt presidendivalimiste kohta küsin. “Eks ta käib ikka kõik ühe stsenaariumi järgi. Volikogu seab üles kandidaadid ja rohkem hääli saanu lähebki valima,” ütleb ta.
Kernu vallavolikogu on Kuldar Paju presidendi valijameheks valinud lausa neljal korral – 1996, 2001, 2006 ja 2016. “Ju ma siis olen pälvinud ülejäänud volikogu liikmete usalduse,” arvab mees tagasihoidlikult.
2011. aasta jäi Pajul valijamehena vahele, sest siis presidendivalimised valijameeste kokku ei jõudnudki – ülesandega sai hakkama riigikogu.
Häält püüti postkaardiga
Kui Palju oli 1996. aastal esimest korda valijamees, presidendikandidaadid temaga otse ühendust ei võtnud. “Kaardid olid küll, mis saadeti, kus siis soovitati õiget valikut teha, nii Arnold Rüütlilt kui ka Lennart Merilt.”
Rüütli ja Meri kaardid olid lihtsad, kalligraafilise käekirjaga kirjutatud. Paju sõnul telefonikõnedega teda siis ei tülitatud, ehkki mobiiltelefoni oli ta soetanud juba kolm aastat varem.
“Seal oli ka räpasust. Kui Meri tagasi valiti, hakati neid luukeresid kapist välja tooma,” meenutab Paju, kes valijameeste kogus hääletas ikkagi Meri poolt.
2001. aastal, kui valijameeste kogus kandideerisid Arnold Rüütel, Toomas Savi, Peeter Kreitzberg ja Peeter Tulviste, helistati juba Paju mobiilile. “Kiideti, et vali mind, mees, mina olen parim.”
Pajule helistasid peamiselt kandidaatide kampaaniameeskonnad. Toona ühegi kandidaadiga Paju isiklikult ei kohtunud. Kandidaate nägi ta Harjumaa Omavalitsuste Liidus, aga kahekesi laua taga kellegagi neist ei istunud.
Lisaks sai Paju traditsioonilised postkaardid. “See käib aastast aastasse,” nendib ta. Paju liisk langes toona Savi kasuks, kes aga otsustavas voorus kaotas Rüütlile.
“Kui sa kohapeal oled, siis sa ju ikka tahad seda, keda sa valisid. Teistpidi oleks nagu koomiline. Kui ta oli valitud ja läks sedapidi, siis tuli sellega edasi minna ja leppida. Eesti Vabariik kestab siiamaani, ei juhtunud midagi nii hullu. See on valijameeste valik ja seda tuleb aktsepteerida,” arvab Paju tagantjärele.
Ajakirjanikud pinnivad
2006. aastal olid valijameeste kogus vastamisi Toomas Hendrik Ilves ja Arnold Rüütel. Taas sai Paju kandidaatidelt postkaardid, kampaaniameeskondadelt tulid telefonikõned.
“Pigem on ajakirjanikel see suur kiire taga, et keda sa valid ja keda sa ei vali,” muigab Paju. “Ma ütleks, et pigem olid valimised tasakaalukad. Erilist survet ei olnud.“
Paju andis valijameeste kogus hääle Ilvesele. “Ma ei saanud temaga enne valimisi kokku. President on käinud küll meil pärast vallas ja niisama visiidil, vaadanud meie elu-olu siin.”
Mis tunne on Estonia teatri saalis istuda ja oma häält anda? “Tunne on ülev. Minu jaoks on see suur asi. See on ikkagi auasi ja väga tähtis toiming,” arvab Paju. Rõõm on seda suurem, kui hääle saanud kandidaat võidab.
Enne valimehena otsust tegema minnes küsib Paju Kernu vallavolikogu liikmetelt arvamusi: “Kõik volikogu liikmed kirjutavad eelistuse paberile ja võtame sealt, kes rohkem hääli sai.”
Keeruline valik
Homme, laupäeval, lähevad valijameeste kogus Estonia teatris vastamisi Marina Kaljurand, Siim Kallas, Mailis Reps, Allar Jõks ja Mart Helme.
Keda Kernu vallavolikogu liikmed Pajul hääletada soovitasid? “Ühepalju hääli said nii Marina Kaljurand kui Allar Jõks,” meenutab mees mõningase kimbatusega ja tunnistab, et tema lõplik otsus on veel tegemata.
Tänavu on valijameeste kogus valituks saamiseks vaja 335-st 168 häält. Paju loodab, et teise vooruga valitakse president ikkagi ära. “Siis ma oleks küll pettunud, kui seda ei toimuks,” ütleb ta.
Presidendi ameti ärakaotamist Paju ei soovi. “Neid arvamusi on seinast-seina, aga ma arvan, et president peaks ikkagi olema, selline põhiseaduse valvekoer, muidu need parteid lähevad äkki kole käest ära,” kardab ta.
Praeguse valimissüsteemi jätkamist Paju siiski ei poolda: “Presidenti peaks valima rahvas ja ikkagi otsevalimistel. Kui riigikogu hirmsasti kardab, et asi läheb põllule, et kõik teised on rumalad peale nende endi, siis need 101 on ju ka valinud rahvas või põld või soo või ükskõik, kuidas me seda nimetame.”
