Pärast valimisi tekib Harjumaal kolm uut omavalitsust, kus kokku ühineb kaheksa valda ja kaks linna. Tekkivates omavalitsustes on juba kokku lepitud, kus hakkavad asuma vallavolikogu ja -valitsus. Nüüd tuleb otsustada, mis saab seni vallamajadena tegutsenud hoonetest.
Kõige valutumalt kulges ühinemine Ida-Harjumaal, kus ühte otsustasid heita Anija ja Aegviidu vald. Veidi üle 700 elanikuga Aegviidu jaoks oli selge, et haldusreformi järel nad omaette jääda ei saa ning kuigi vahepeal olid päevakorras ka mõned muud võimalused, otsustati lõpuks ühineda Anijaga.
Ühinemisläbirääkimistel otsustati, et valla keskuseks saab Kehra linn, kus hakkavad asuma nii volikogu kui vallavalitsus. Aegviitu otsustati luua piirkondlik teenuskeskus, kus saab teha sotsiaalvaldkonna, registri-, ehitus-, maa- ja keskkonnatoiminguid.
Aegviidu vallavanem Riivo Noor ütles, et seni kuni pole valmis uusi ruume teeninduspunkti töötajatele, jäävad praeguse vallamaja ruumid kasutusse. „Hiljem tuleb vallavalitsuse kasutuses olevate ruumide müük päevakorda,“ lisas ta.
Mure maja pärast
Lääne-Harjumaal, kus tekib kaks uut omavalitsust – Saue ja Lääne-Harju vald –, vallamajade müügi peale enamjaolt ei mõelda. Küll tekitab mõnevõrra segadust teadmatus, kuidas Lääne-Harju vald täpselt luuakse, sest kaks liitujat – Padise ja Vasalemma vald – on Riigikohtus sundliitmise otsuse vaidlustanud.
„Ei tea, ei tea, ei tea,“ vastas Harju Elu kolmele saadetud küsimusele Vasalemma vallavanem Mart Mets, põhjendades teadmatust sellega, et praegu pole aimugi, kes moodustavad Lääne-Harju vallavolikogu ja -valitsuse. „Valimisliitude Ühendus on seisukohal, et endistesse vallamajadesse jäävad kindlasti kohalike elanike jaoks mingil kujul teeninduspunktid,“ avas Mets oma valimisliidu platvormi. „Usutavasti mõtlevalt sarnaselt ka teised valimisliidud ja erakonnad.
„Sant asi on see, kui need vallamajad jäävad lagunema nagu majandikeskused veerand sajandit tagasi.“
Märksa mõtlikumas meeleolus oli Padise vallavanem Leemet Vaikmaa, kelle sõnul ei tohiks praegused vallamajad tühjaks jääda. „Sant asi on see, kui need vallamajad jäävad lagunema nagu majandikeskused veerand sajandit tagasi, paljud vaatamata sellele, et tegemist oli oma aja tippteostega,“ rääkis ta. „Meil sai ühest kolhoosikeskusest Padise vallamaja ja teise varemetele Harju-Ristil ehitasime koolimaja – mitte selle pärast, et nõukogude võimu ülistada, vaid seetõttu, et nende asukoht ja olemus sobisid.“
Lääne-Harju valla ühinemisläbirääkimistel lepiti kokku, et iga omavalitsuse vallamajja jääb alles teeninduskeskus. Keila vallavanem Jaan Alver ütles Harju Elule, et kuigi vabatahtlikust ühinemisest asja ei saanud, loodab ta, et uue valla volikogu nii ka otsustab. Keila vallavalitsuse ruumid, mis asuvad Keila linna territooriumil, jäävad praeguse seisuga samuti kasutusse, sest seal hakkab asuma Lääne-Harju vallavalitsus. Vallavolikogu hakkab koos käima Paldiskis. „Kuidas tegelikult otsustatakse, saab näha peale valimisi,“ lisas Alver.
„Kuhu uus vallakeskus tuleb, ütleb uue valla volikogu, kui see uus vald tuleb,“ leidis ka Leemet Vaikmaa.
Rong viib keskusse
Ühinevas Saue vallas hakkab ühinemislepingu järgi uus vallamaja paiknema Saue linnas. Selle jaoks ehitatakse uus hoone ning praegune linnavalitsuse hoone, mis on tegelikult ehitatud kortermajaks, saab mingi muu otstarbe. „Vana hoone, mis oli algselt, osaliselt ka praegu, kortermaja, võiks kujuneda kogu mahus munitsipaalkortermajaks,“ leidis Saue vallavanem Andres Laisk.
Ühinemislepingus on kirjas, et tänastesse vallamajadesse jäävad halduskeskused, kus pakutakse teenuseid vallaelanikele. Laisk arvas, et samas mahus vallamajade ruume siiski vaja ei lähe. Praeguse Saue valla esindushoone asub Tallinna piiril Laagris ning sinna plaanitakse lisaks halduskeskusele büroohotelli ja kaugtöökeskust, seal jätkab ka raamatukogu. „Lisaks näeme kohta rendipindadel, mis koostöös erasektoriga suurendaksid avaliku huviga teenuseid,“ ütles Laisk, kelle sõnul pole välistatud vallamaja müük ja halduskeskuse liikumine rendipindadele.
Nissi vallavanem Ermil Miggur lausus, et praegu on veel vara öelda, mis saab Riisiperes asuvast vallamajast. Tühjaks maja ei jää, küsimus on selles, kui palju hakkab halduskeskuses inimesi tööle. „Näen võimalust laienemiseks pidevas ruumipuuduses vaevlevale Riisipere raamatukogule,“ märkis ta.
Kindlamalt on asjad paigas Kernu vallas, kus Haibas asuvas vallamajas jätkavad tööd noortekeskus, savikoda, arstipunkt, arhiiv ja halduskeskus. Kernu vallavolikogu esimehe Kuldar Paju sõnul on arutlusel olnud ka raamatukogu kolimine vallamajja.
