Harju Elu küsitles kõige erinevamate elualade inimesi, uurimaks, millisena jäi mällu eelmine aasta ja mida loodetakse alanud aastalt.

Milline oli aasta metsas?
Mati Sepp, MTÜ Eesti Metsa Abiks juhatuse liige

Kui heidan pilgu veel korra tagasi aastasse 2021 oma töövaldkonnas, siis esimene sõnapaar, mis pähe turgatab, on Lahemaa rahvuspark.

Kahjuks ei sattunud ma kordagi Lahemaa rahvusparki kui puhkaja, vaid korduvad käigud olid ikka ja jälle seotud sealsete raietega, mis kohalikke elanikke pahandavad ja seavad ohtu sealset looduslikku elukeskkonda.

Omamoodi kurvastav on tõdeda, et ma sattusin 2021. aastal üsna tihti metsade keskele, aga alatasa pidin lahendama raietega seotud probleeme ja perega seenele jõudsin kordades harvemini.

Kuid igal kurval asjal on ka häid külgi – ma pole looduses kunagi nii palju inimesi kohanud kui viimastel aastatel ja inimeste huvi looduse vastu on suurenemas. Julgetakse ettevaatlikult ka matkaradadest kõrvale kiigata ja avastatakse uusi piirkondi. Aasta 2021 tõi Eesti rahvast kindlasti loodusele lähemale, aga inimesed, kes kujutasid ette Eesti metsasid suurte metsamassiividena, pidid kahjuks korduvalt ka pettuma. Seda muret jagati pea iga nädal, et Eestis on metsaraie üle käte läinud.

Psühholoogiliselt on kogu selle kaose keskel looduskaitsja olla väga raske, sest peab aitama ka inimestel tekkinud hingevaluga toime tulla ja samas säilitama ise võimalikult tasakaalukat seisukohta. Kuid pärast metsamatka Kolumbia filmitegijaga detsembris tundsin ennast jällegi tervemana ja jõulisemana, kuna tema ütles kohe ära, et Kolumbias oleks minusugune looduskaitsja ammuilma juba maha lastud.

Eesti looduskaitsel on aga reaalne võimalus muuta süsteemi paremaks ja jätkusuutlikumaks, meil Eestis kehtib demokraatia.
Aastale 2022 lähen vastu rõõmsamal meelel, kui lõpetasin aasta 2021. Uuel aastal otsustatakse ära mitu suurt loodusega seotud küsimust.

Linnurahu küsimus peaks leidma seadusliku õigusselguse, et millises ajalises vahemikus seda jälgima hakatakse. Natura 2000 kohtuvaidlus Eesti Metsa Abiks ja keskkonnaameti vahel peaks jõudma halduskohtus lõpplahenduseni ja see omakorda peaks tooma ka Natura 2000 raiete osas selgemat läbivaadet, et kuidas üldse võib Natura 2000 aladel raieid teha. Lahemaa rahvuspark kuulub täies ulatuses Natura 2000 alla.

Kas aasta pakkus poliitikutele üllatusi?
Viktoria Ladõnskaja, riigikogu liige

Kui anname hinnanguid eelmisele aastale, siis kindlasti tasub eristada tööelu ehk poliitikat ja eraelu ehk kõike seda, mis jäi tööväliseks.

Poliitiline aasta oli üsna tormiline: aasta alguses vahetus koalitsioon, toimusid KOV-i valimised, tulid päevavalgele ebameeldivad korruptsiooniskandaalid, ka rahvusvahelisel tasemel pole poliitiline olukord stabiilne. Siiski meenutame möödunut eelkõige kui võitlusaastat koroonaga. Jah, on tulnud vaktsiinid, aga ka uued tüved, piirangud, pidevad testimised koolides ja lõhestamise märgid ühiskonnas. See on see, mis jääb eelkõige meelde, veelgi enam – see on selle aasta pärand 2022. aastaks. Kui aga meenutada positiivseid sündmusi, siis eelkõige meenuvad meie sportlased – vehklemine ja tennis. Ning vastukaaluks lõhestamisele – ühendavad kampaaniad, nagu näiteks meie õdesid ja hooldustöötajaid tänav Teeme PAI algatus.

Uuelt aastalt ootaksin kindlustunnet, mida me terve ühiskonnana vajame. Veel paar aastat tagasi oli suhteliselt lihtne planeerida sündmusi, reise, sugulaste kokkutulekuid, nüüdseks on planeerimine muutunud üheks suureks küsimärgiks pealkirjaga „kui …, siis …“, ja selles osas me kõik vajame turvatunde taastamist. See on ühtlasi ka suur poliitiline väljakutse – pakkuda uut mudelit (selgete reeglite, seadustiku ja normide abil) plaanide tegemiseks.

Uuelt aastalt ootan rohkem poliitilist julgust. Sest mis seal salata – meil on kuhjaga kriise, mis võivad realiseeruda juhul, kui me kohe praegu ei hakka sellega tegelema. On see õpetajate järelkasvu küsimus, kõrghariduse rahastamise dilemma, tervishoiusüsteem tervikuna jne. Ma ootaks poliitikutelt julgust võtta lahti probleemseid küsimusi, arutada rahvaga võimalikke lahendusi ja otsustamisvõimet viia läbi vajalikke muutusi.

Mida kardate uuelt aastalt?
Peeter Kaldre, väliskommentaator

USA omaaegne president Ronald Reagan nimetas NSV Liitu kurjuse impeeriumiks. Venemaa president Vladimir Putin peab NSVL-i lagunemist geopoliitiliseks katastroofiks ja tahab seda impeeriumi taastada. Kõrvutades „Sõrmuste isandast“ teada kurjuse kantsi Mordorit Venemaa sõjaähvardustega, on paralleelid õõvastavalt sarnased.

Venemaa on Ukraina piiridele kuhjanud muljet avaldava sõjavarustuse ja ähvardab lääneriike, et kui Venemaa nõudmistele vastu ei tulda, minnakse Ukrainale kallale. Naiivselt võiks ju arvata, et tegemist on tühja trummikõminaga, kuid olukord on äärmiselt plahvatusohtlik.

Esiteks on Venemaa endal taganemistee ära lõiganud. Kui nüüd Moskva ei saa USA-lt ja NATO-lt seda, mida nõutakse ja sellest hoolimata Ukraina piiride äärest tagasi tõmbutakse, kaotab Putin oma macho-mehe kuvandi nii kodu- kui ka välismaal.

Teiseks. On teada, et Venemaa ilma Ukrainata ei ole impeerium. Kell tiksub. Ukraina tugevneb iga kuuga. Venemaa ähvardused ainult sütitavad ukrainlaste patriotismi ja venevastasust. Pealegi on varsti kevad, teed lagunevad ja vene rasketehnikal on liikumine piiratud.

Seega võib karta, et alanud aastal plahvatab Euroopas ennenägematu püssirohutünn. Kui just lääs ei mõtle välja nippi, kuidas seda ära hoida. Kahjuks siiani ei ole usutavat lahendust suudetud välja pakkuda.

Kas COVID-19 kimbutas talunikke sama palju kui kontoriinimesi?
Kerli Ats, Eestimaa talupidajate keskliidu tegevjuht

2020. aasta algas COVID-iga, see muutis töökorraldust taludes, talunike aasta alguses pandud eesmärgid muutusid oluliselt. Nii et 2021. aastaks olime üllatustega harjunud. Üllatas siiski see, et toimus sisendihindade suur tõus, kasvasid elektri- ja kütusehinnad, see tõi kaasa väetiste, taimekaitsevahendite ja kõiki liiki tarvikute hüppelise hinnatõusu. Need on muidugi ebameeldivad üllatused. Aga nii on. Samas kokkuostuhinnad on suhteliselt püsivad, aasta lõpus need siiski natuke tõusid. Aga see jäi väga marginaalseks, et katta sisendihindu.

Selleks aastaks on mul kaks suurt soovi: esmalt et sellesse ebastabiilsesse maailma saabuks stabiilsus – sellesse soovi mul väga suurt usku ei ole – ja teiseks sooviks on, et eestlane võiks avastada veel rohkem eestimaist toodangut, võiks avastada eestimaiseid väiketootjaid, turismitalusid, maaturismiga tegelevaid põllumajandusettevõtteid. Et see nii läheb, sellesse ma usun.

Kas ka raamatukogus juhtus läinud aastal üllatusi?
Rutt Enok, Harju maakonnaraamatukogu direktor

Üllatas, et rahva kultuurihuvi oli suvel erakordselt suur. Seda ajal, kui piiranguid peaaegu polnudki. Teatrietendused ja kontserdid olid välja müüdud. Olukorraga kohanemine oli sujuvam kui 2020. aastal.

Oma tööst rääkides rõõmustan, et inimeste lugemishuvi pole õnneks ka kuhugi kadunud. Seda kinnitavad uudiskirjanduse järjekorrad raamatukogudes. Algas raamatukogude teema-aasta, mille avalöök on 12. jaanuaril Tarvastu raamatukogus Viljandimaal. Tarvastu on vanim seni tegutsev rahvaraamatukogu Eestis. Samal päeval loetakse ühel ajal 5–6 minuti jooksul ette ka ühe Eesti kirjaniku teost. Tark rahvas loeb alati!

2022. aastalt ootaks pandeemia taandumist, nii et elu oleks enam-vähem normaalne. Põhisoov on: olgem terved!

Kas Eestis oli möödunud aastal hea elada?
Sulev Valdmaa, Jaan Tõnissoni instituudi kodanikuhariduse keskuse juhataja

2021. aasta üllatas kõige rohkem eriolukorra kui sellisega. Üllatas, et teist aastat järjest ei suutnud inimkond pandeemias selgust saada ega sellega toimetulekuks usaldusväärseid samme astuda. Tundus, nagu oleks kroonviirus midagi, mis on üle inimeste mõistuse ja võimete.

Aga Eestis oli elu eriolukorras ometi enam-vähem korras. Üllatas, et väidetavalt oli meie majandus tervikuna isegi edukas ja inimeste rahalised võimalused paremad kui varem. Sama üllatuslik oli otsekui vastupidine – energiahinnad kasvasid hüppeliselt, ja ootamatu oli see, et kasvust ei oldud juba aegsasti ette hoiatatud.

Uuelt aastalt ootan, et saaksin toimuvast ja vastuolulisest ajast paremini aru.

Kas vallarahval oli mullu sportlik aasta?
Kadri Kesküla, spordijuht Raasiku vallast

Ma pean märkima, et ma üldiselt ei üllatu – pigem imestan vahetevahel ootamatute olukordade ja veidra inimkäitumise üle.

Kui meeldivatest asjadest rääkida, siis olin positiivselt üllatunud, kui hästi võttis meie väike kogukond möödunud aasta alguses vastu võimaluse Aruküla jääväljakut kasutada. Kuigi meil külmutusseadet veel ei olnud, siis loodus ise toetas meie tegemisi – oli paar kuud ühtlast külma ja ilusat jääd. Jaanuar-veebruar oli koroonaaeg ning saalid suletud, seda enam kasutati ilusat talve õues sportimiseks.

Uuelt aastalt ootan uusi võimalusi. Soovin, et meie vald oleks sportliku ajaveetmise poolest mitmekesine ja et pakutavaid võimalusi aktiivselt kasutataks.

Millel lasite ennast läinud aastal üllatada?
Andre Sepp, Harjumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees

Kui pandeemiat jätkuvaks normaalsuseks lugeda, siis eelmine aasta üllatas selle juures hea majanduskasvuga. Ja see on väga oluline õigete otsuste ja kiire kohanemise tulemus.

Üllatas demokraatia olemuse võimsus tervishoiu küsimustes inimesi mitmel rindel lõhestada ja endiselt sotsiaalmeedia tõusev mõjuvõim.

Sellelt aastalt loodan ennekõike rahu. Ja seda, et meie riigi tervishoiusüsteem vastu peaks. Ja hariduse juhtimisel kasutaksime kõige tänapäevasemaid meetodeid riigis ja omavalitsustes, et meil jaguks tarkust teha õigeid otsuseid. Raasiku vallas soovin näha juba alustatud projektide valmimist ja uusi julgeid projekte.