Noored koduostjad valivad esimeseks koduks valdavalt heas seisukorras kinnisvara, kuhu saab kohe sisse kolida ja mis lisainvesteeringuid ei vaja.
Koduostmine on tavaliselt kõige aktuaalsem 27–40-aastaste seas, kuid esimene võimalus endale kodulaenuga kinnisvara osta avaneb juba 21-aastastel ning teatud juhtudel, näiteks vanemate kaasamisel laenulepingusse, on see võimalik veelgi varem.
Coop Panga viimaste aastate laenustatistika näitab, et 85% kodulaenu võtnud 18–25-aastatest on valinud endale kas heas seisus, renoveeritud või uue kinnisvara.
„See aga ei tähenda, et noored ostaksid kodusid üksnes uusarendustesse, pigem valitakse heas seisukorras korter majja, mis on valminud enne 2000. aastat. Sellised korterid on ühest küljest odavamad ja teisalt sageli ka isikupärasemad, ütles Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova (pildil).
Noorte praktilisust näitab tema sõnul ka tubade arv – 58% noortest endale soetanud 1–2-toalise korteri. „Väiksem tubade arv vähendab ülalpidamiskulusid, ent on ka märk sellest, et suuremates linnades on kinnisvara hinnad kõrgemad ja noortel tuleb leida kompromiss kodu suuruse ja ostuhinna vahel,“ ütles ekspert.
31% noorte ostetud kodudest on 3-toalised ja 11% nelja ning enama arvu tubadega. Suuremaid elupindu soetavad noored valdavalt väiksemates linnades ja väikeasulates, Tallinnasse ja Tartusse ostetakse pigem väiksemaid kortereid.
Statistika näitab, et paljud noored näevad Tallinna kõrval pikaajalist tulevikku ka väiksemates asulates. „Kui 42% meie noortest laenuvõtjates on oma esimese kodu soetanud Tallinna ja 10% Tartusse, siis koguni 48% on kinnisvara ostnud mujale Eestis,“ rääkis Ossipova.
Kuni 25-aastase koduostja keskmine kodulaenu summa Coop Pangas ulatub ligemale 85 000 euroni. Tallinnas jääb keskmine laenusumma 103 300 juurde, mujal Eestis on see ligemale 65 200 eurot ehk umbes 37% madalam.
Riik toetab maale kodude rajamist
Olenemata vanusest kasutavad maapiirkonda ja väiksematesse asulatesse kodu ostjad ja rajajad sageli riigipoolseid meetmeid. Coop Panga statistika näitab, et Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) maapiirkonna käendust kasutatakse enamasti maale kodu ostmiseks ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaaslaenuga kodulaenu võetakse maal nii ehituseks kui ka kapitaalseks renoveerimiseks. Kahte toetust korraga kasutada ei saa.
EISi käendus on mõeldud inimestele, kes soovivad võtta laenu eluaseme ostmiseks või renoveerimiseks ning kellel puudub selleks piisav tagatis või omafinantseering. Sellisel juhul sõlmib pank kodulaenu käenduse EISi nimel. MESi eluaseme kaaslaen (kuni 50%, kuni 100 000 eurot) on mõeldud maapiirkonnas elamistingimuste parandamiseks või elukoha soetamiseks ja see aitab katta omafinantseeringu nõuet.
Praegu aktsepteerib EISi maapiirkonna eluaseme käendust ainult kodumaine Coop Pank, kelle klientide seas on see viimastel aastatel olnud üha populaarsem valik. →