Eksport ja jaemüük on kasvule pöördunud ning ka tööturul on näha positiivseid arenguid – registreeritud tööpuudus on väiksem kui aasta tagasi ning prognooside järgi on suund paremuse poole. Tööturul ollakse varasemast kauem, kuid naised ja noored kipuvad kõrvale jääma.

Töötukassa veebi interaktiivse töölaua andmetel oli 2. märtsi seisuga registreeritud töötute arv Eestis 51 474 ning töötuse määr 7,3% – täpselt aasta tagasi oli töötuid 55 281. Maakondade kaupa võttes oli töötus kõige suurem Ida-Virumaal (12,1%), kõige väiksem Hiiumaal (3,7%) ja veidi alla keskmise Harjumaal (6,8%). Jaanuari alguse seisuga oli vabade töökohtade arv 3434.

Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta keskmine töötuse määr 7,6%, tööhõive määr 68,9% ja tööjõus osalemise määr 74,6%. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse näitajates toimus hüpe ülespoole kohe 2024. aasta esimeses kvartalis. „Ülejäänud aasta vältel näeme vaikset langust ning stabiliseerumist. Neljanda kvartali töötuse määr 7,4% oli sama nagu kolmandas kvartalis,“ ütles ta. Praegu on see vaid 0,1% väiksem.

Suurenes nii töötute kui ka hõivatute koondarv

Kui võrrelda 2024. ja 2023. aastat, siis on Vassiljeva sõnul täheldatav kaks trendi: aastaga kasvas nii töötute kui ka hõivatute arv.

Keskmine hõivatute arv oli 2024. aastal 698 600, mida on 4000 inimese võrra enam kui 2023. aastal. Hõive kasv toimus tema sõnul naiste ja paljuski just üle 65-aastaste naiste arvelt. Tööjõus osalemise määr oli 2024. aastal 0,7 protsendipunkti võrra kõrgem kui 2023. aastal.

2024. aasta keskmine töötute arv oli 57 100, mida on 9400 inimese võrra enam kui 2023. aastal.

Analüütik selgitas, et nii töötute kui ka hõivatute arv said korraga suureneda, sest esiteks kasvas 2024. aastal Eesti tööealiste elanike arv 9600 võrra. Teisalt kasvas ka inimeste majanduslik aktiivsus ning mitteaktiivsete inimeste hulk vähenes 3700 võrra. Ühes sellega kasvas ka tööjõus osalemise määr.

Hõive kasvu oli näha põllumajandussektoris ning majutuse ja toitlustuse valdkonnas. Mõlemas oli hõivatute arv viimase viie aasta kõrgeim. Tootmissektoris kasvas hõive toiduainete ja elektriseadmete tootmises. Kaubanduse valdkonnas kasvas hõivatute arv mootorsõidukite müügis. Hõivatute arv suurenes spordi- ja vaba aja tegevuste valdkonnas ning veidi ka ehitussektoris.

Vanemate töötajate arv kasvab, aga noored ja naised?

Soo ja vanuse järgi tõuseb esile, et töötajate arv on vähenenud eelkõige naiste ja nooremate ehk alla 40-aastaste inimeste seas. Kui 2019. aasta lõpus oli alla 40-aastaseid tööturul 266 000 ja isegi 2022. aastal 261 000, siis 2024. aasta lõpus vaid 245 000.

Kõige rohkem ehk enam kui 4000 inimese võrra (3%) on viimase aasta jooksul vähenenud 30–39-aastaste töötajate arv. 40-aastaste ja vanemate töötajate arv on viie aastaga aga tõusnud rohkem kui 17 000 võrra (4,8%). Statistikaameti hinnangul on töötajate vähenemine laias laastus kooskõlas ka rahvastikustruktuuri muutustega.

Töötute tegelik arv võib siiski registreeritud töötute arvust olla märksa suurem. Eesti Panga väljaande „Tööturu ülevaade“ järgi tõusis töötuse määr majanduslanguse ajal u 2,5 protsendipunkti ja töötuid on lisandunud ligikaudu 17 000, samas kui registreeritud töötute arv on kasvanud u 10 000 inimese võrra.

„Töötukassas enda arvele võtmise motivatsiooni võib pärssida näiteks see, kui töötuse periood pikeneb ja lõppeb õigus töötushüvitistele. Mõningal määral selgitab erinevust kahe näitaja vahel ka see, et töötuna registreeritakse vaid kuni vanaduspensioniealisi inimesi, ent uuring hõlmab kuni 74-aastaseid. Asi võib olla ka metoodika erinevustes,“ seisab üllitises.

Kõige rohkem on viimase aasta jooksul vähenenud 30–39-aastaste töötajate arv. 40-aastaste ja vanemate töötajate arv on aga tõusnud.

Majanduse kasv on tööturule hea

Mullu neljandas kvartalis kasvas Eesti SKP aastatagusega võrreldes 1,2% ja võrreldes kolmanda kvartaliga 0,7%, selgus märtsi esimestel päevadel.

„Kvartalivõrdluses oli see tugevaim majanduskasv pärast 2021. aasta lõppu. Samuti oli majanduskasv märksa kiirem, kui näitas viimati avaldatud SKP kiirhinnang ning veidi kiirem Eesti Panga viimases majandusprognoosis oodatust,“ ütles Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja, täpsustades, et majanduse olukord on paranenud, kuid endisele tasemele jääme ikka alla.

Positiivsest küljest tõi ta välja, et tööjõupuudust tunnetatakse taas tugevamana. „See näitab, et ettevõtetel on taas laienemisplaanid ja vabu töötajaid ei jätku enam kõigi jaoks – nagu harilikult olema peabki,“ ütles Oja.

Tööjõukulud teevad ettevõtetele muret

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina (pildil) nentis, et kui jätta välja 2020. koroonakriisi aasta, on ettevõtete tööjõukulude osakaal müügitulus tõusnud vähemalt viimase 24 aasta kõrgeimale tasemele, samal ajal kui kasumlikkus oli eelmise aasta omast madalaim vaid sügava majanduslanguse ajal 2009. aastal. Kaks aastat kestnud müügitulu ja kasumi langus on suurendanud ettevõtete pankrottide arvu.

Tõnu Mertsina, Swedbank 

„Koos müügitulu languse pidurdumise ja kasvule pöördumisega eelmise aasta lõpus, samas kui töötatud tundide arv on juba kaks aastat vähenenud, hakkas eelmise aasta teisel poolel ettevõtete tunnitootlikkus taas suurenema,“ ütles Mertsina.

Ökonomisti hinnangul keskmise palga kasv küll aeglustub sel aastal, kuid aegamööda pingelisemaks muutuv tööturg hoiab seda võrdlemisi tugeva.

Palkadega koos kasvavad ka hinnad. 2024. aasta tarbijahindade kasv oli kokkuvõttes 3,5%. Maksutõuse maha arvestades jäänuks mullune hinnakasv 2% juurde ehk sarnasesse suurusjärku euroala keskmisega. Enim kallinesid teenuste ja toiduainete hinnad.

HEA TEADA

Millised on tööturu suundumused?

• Keskkonnasäästlikkus saab normiks: kasvab keskkonnahoidlike töökohtade arv ja roheoskustega töötajad on tööturul nõutud.
• Digitehnoloogia ulatub kõikjale: rutiinsete ülesannete täitmisel asendavad töötajaid üha enam nutikad seadmed ning automatiseerimine.
• Üleilmastumine võimendab riske: suureneb inimeste majanduslik ebavõrdsus ja väheneb keskklassi sissetulek; kaubandus ja investeeringud muutuvad piirkondlikumaks.
• Rahvastikumuutused suunavad arengut: üha enam tehakse lühiajalist tööd ja õpitakse välismaal; elu- ja tööiga pikeneb ning koos töötavad eri põlvkonnad.
• Väärtusmaailm teiseneb: töötasu ega töö pole enam elus esmatähtsad; üha olulisemaks muutuvad saavutusvajadus ja otsustusvabadus, tööaja ja ‑koha paindlikkus ning puhkamisvõimalused.

Allikas: minukarjaar.ee

Vajame töötajate tootlikkuse kasvu

Arvestades fakti, et Eesti elanikkond väheneb ja statistikaameti prognoosi järgi langeb tööealiste inimeste osakaal Eestis 2040. aastaks 65%-lt 58%-le, on Eesti arenguks vaja tootlikkuse kasvu. Sellele viitas oma aastapäevakõnes ka president Alar Karis.

„Eesti heaolu võtmeküsimus pole mitte ümberjagamine, vaid suurem tootlikkus. Täna loome ühe töötaja kohta poole vähem väärtust kui Ameerika Ühendriikides. Vahemaa Skandinaaviaga on rohkem kui kolmandik. Teiste riikidega võrreldes on olukord iseäranis halb tööstuses, mis aga võiks olla hoopis meie majanduse lipulaev,“ ütles president Karis, lisades, et just tootlikkuse kasv peaks olema majanduspoliitika päris siht.

Aquaphor Toolingu Harjumaa tööriistatehase avamisel peetud majandusdebatil tõdeti, et Eesti tööstusettevõtetel õnnestub ellu jääda vaid juhul, kui suudetakse investeerida kõrgtehnoloogilistesse seadmetesse ja värvata maailmatasemel kvalifikatsiooniga töötajaid.

„Eesti tööstusettevõte suudab leida häid kliente üksnes siis, kui investeerib tippseadmetesse ja -spetsialistidesse,“ ütles Aquaphor Toolingu tegevjuht Janek Kiudorv. „Kui välismaa oskustööjõu sissetoomisel olukord tõenäoliselt paremaks ei lähe, ootavad töösturid riigilt suuremat abi kohalike inimeste koolitamisel ja ümberõppel.“

Eesti tööstuse suurim väljakutse on Eesti masinatööstuse liidu nõukogu liikme Toomas Tammeri sõnul senisest palju suurema efektiivsuse saavutamine.

„Selleks, et uutes oludes ellu jääda, peavad eestlased töötama sakslaste täpsusega, skandinaavlaste kvaliteediga ja türklaste või hiinlaste kiirusega. Meie tööstusettevõtted on sellest aru saanud ja pingutavad,“ ütles Tammer.