Keskkonnaagentuuri 2021. aasta metsaseire tulemuste kohaselt on männi tervislik seisund stabiilne, ent kuuse ja lepa seisund on halvenenud.

Kokku tehakse Eestis metsaseire tööde käigus kaheksat allseiret, näiteks sademeteseiret tehakse igakuiselt, puude juurdekasvu ja alustaimestikku hinnatakse iga viie aasta tagant. Suurem osa väliseirest tehakse keskkonnaagentuuri poolt, va alustaimestiku seire, kus palgatakse inimene ülikoolist, ja okkaseire, kus vajatakse inimest, kes roniks puude otsa ja võtaks proovid.

Männiga olukord stabiilne

2021. aasta metsaseire aruande kohaselt on hariliku männi seisund Eestis viimased 20 aastat olnud stabiilne, muutused on olnud väikesed.

„Üldine seisund on hea. On olnud küll lokaalseid häiringuid, nagu näiteks 2008. aastal alguse saanud nõmme võrgendivaablase kahjustused Saaremaal, kuid see on viimastel aastatel juba raugenud,“ ütles keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Vladislav Apuhtin.

Kuid teise astme männikute tervislik seisund on tema sõnul halvenenud, peamiselt seetõttu, et eelmisel aastal oli väga kuiv, sademetevaene kevad. „Põuakartlikul mullal kasvav Sagadi männik jäi kannatama veepuuduse tõttu. See põhjustas mändidel sügisel varase okaste langemise. Kui tavapäraselt on augustis hindamisperioodil kahe-kolme aasta vanused okkad, siis Sagadi männikus olid vaid ühe-kahe aasta vanused okkad,“ selgitas Apuhtin.

Soe ja põuane kevad oli spetsialisti sõnul soodne ka putukatele. „Tavapärasest rohkem esines lepapoisid ja hundpoisid. Kui muidu on näha sügisel lepalehti vaid aukudega, siis eelmisel suvel olid lehed ära söödud lause leherootsuni. Suuremad puhangud esinesid Kesk-Eestis ja Pärnumaal,“ lausus Apuhtin.

Kuusikute seisund halvenes

Seiretulemuste kohaselt nii esimese kui teise astme kuusikute tervislik seisund halvenes, samuti halvenes ka halli lepa seisund. „Kui vaadata hariliku kuuse pikaajalist trendi, siis võime öelda, et kuuskede seisund on Eestis halvenenud. Peamiseks põhjuseks on see, et ligi kolmandik vaatlusalustest kuusikutest on üle 80aastased. Mida vanemaks kuusk muutub, seda hõredamaks muutub ka võra. Teiseks põhjuseks on kuuse-kooreüraski arvukuse suurenemine, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis,“ kõneles Apuhtin. Selle kahjuri kohta teeb keskkonnagentuuri metsaosakond eraldi seiret.

„Kuusikute massiline raie, ka kevadsuvisel pesitsusajal, on kestnud juba aastaid, aga kuuse-kooreüraskite levik pole sellest peatunud, vaid pigem hoogu juurde saanud.“ Liina Steinberg.

Viimastel aastakümnetel on järk-järgult temperatuur tõusnud ja sagenenud on ekstreemsed ilmastikuolud – tormid, lumetormid, pikenenud on põuaperioodid, ning kõik sellised ekstreemsed nähtused mõjutavad loodust. „Kui puud kannatavad stressi käes ja nõrgenevad, siis mõnedele putukaliikidele on see eriti sobilik. Kuuse-kooreüraskile sobib on eriti hästi sobinud aastad, kus looduses on toimunud midagi ekstreemset, kui on olnud näiteks suuremad tormid või esinenud pikem põuaperiood. Kliima soojenemine on samuti aidanud kaasa kuure-kooreüraski levikule,“ ütles Apuhtin.

Kui 70-80ndatel aastatel arenes kuuse-kooreüraskit välja vaid üks põlvkond aastas, siis viimaste aastate trend on olnud kaks põlvkonda aastas. „Need ongi peamised põhjused, miks on Eestis kuuse-kooreüraskit hetkel nii palju ja miks meil Eestis nii palju kuusikuid raiutakse,“ lausus Apuhtin.

Vajame rohkem looduslikke segametsi

MTÜ Päästame Eesti Metsad koordinaatori Liina Steinbergi sõnul on eelnevat arvestades kummastav, et kuusk on endiselt üks enam istutatavaid puid lisaks männile ja kasele. „Meil kujundatakse endiselt massiliselt kuuse monokultuure ehk sisuliselt puupõlde. Mõned üksikud lehtpuud 90% kuuskede seas ei tee puupõllust loodusmetsa. Nimetame asju õigete nimedega,“ ütles Steinberg.

Kliimamuutusest ja üraskite levikust tuleks tema hinnangul teha järeldus, et meil on vaja rohkem looduslikke segametsi.

„Kuusikute massiline raie, ka kevadsuvisel pesitsusajal, on kestnud juba aastaid, aga kuuse-kooreüraskite levik pole sellest peatunud, vaid pigem hoogu juurde saanud. See on endaga kaasa toonud mitmete liikide arvukuse järsu languse, mis sõltuvad just sellisest ökosüsteemist,“ kõneles Steinberg.

Näiteks laanerähni arvukus langeb tema sõnul 5% aastas ning kui seda rohkemate elupaikade – vanade kuusikute – kaitse alla võtmisega ei pidurdata, siis saab sellest 2. kaitsekategooria liigist varsti 1. kaitsekategooria liik. „See omakorda tähendaks, et kaitse alla läheksid kõik tema elupaigad, ka erametsades. Sarnaselt lendoravale, must-toonekurele ja kotkastele. On arusaamatu, miks riigiametites ei tunnistata selliseid seoseid ja tagajärgi,“ ütles Steinberg.

Õhusaaste on vähenenud

Positiivse poole pealt kinnitavad nii keskkonnaagentuuri õhusaaste raport kui metsaseire vaatlustulemused, et õhusaaste on Eestis vähenenud, näiteks on sademeproovides langenud kaltsiumi sisaldus.

„Tavaliselt on kaltsiumi sisaldus Eesti sademetes olnud kõrgem kui Skandinaaviamaades, kuid samas suurusjärgus kui teistes Balti riikides. Aastatel 2009-2015 oli samuti kaltsiumi sisaldus madalam, kuid hakkas pärast seda järsku kasvama. Mis seda põhjustab – kahjuks ei oska me seda veel öelda,“ nentis Apuhtin.