Üks betoonisegistiga auto teise järel vurab läbi Paldiski linna, et siis enne Pakri poolsaare tippu keerata paremale, kaldajärsakule, mille alla rajatakse LNG-terminal. Töö käib, ehitus edeneb.
„Need otsused, mida me eile, täna ja lähitulevikus energiapoliitikas langetame, mõjutavad meie elu lähemad aastakümned. Terve Eesti elu ja toimetulekut.“
Sellise, veidi filosoofilise mõttega alustas oma sõnavõttu Paldiski Ettevõtjate Liidu korraldatud investeerimiskonverentsil „Teistmoodi Paldiski“ Alexela Groupi juhatuse liige Marti Hääl. Kolmapäeval, 17. augustil peetud konverents oli küll juba viies, ületas aga varem toimunuid nii kohale tulnud investorite arvult kui ka sõnavõttude sisukuselt.
Konverentsi avasõnad ütles vabariigi president Alar Karis. Ka koht, kus konverents toimus, oli unikaalne – konverentsitelk oli püstitatud kaldajärsakule, mille all käis LNG-terminali ehitus. Marti Hääl, Paldiski Ettevõtjate Liidu liige, tuletas meelde ka varaseimaid üritusi: „Vaatasin videosalvestusi esimeselt konverentsilt viis aastat tagasi. Ja julgen kinnitada: mitu mõtet, mis siis välja öeldi, on praeguseks ka ellu jõudnud. Nii et usun – seegi üritus genereerib uusi ideid.“
Peale Marti Hääle esitasid oma tulevikunägemuse meie ühtsest energiapoliitikast TalTechi rohepöörde professor Helen Sooväli-Sepping, Kadri Kiisel LHV panga juhatusest, Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei jt.
LNG-terminali ehitusel Paldiskis.Foto Marti Hääl
Ehmatavad numbrid
Marti Hääl jätkas sama filosoofiliselt kui oli alustanudki: „Kui siiani üritatakse väita, et rohepööre on pööre ja ülejäänud valikud on rahulik edasiminek, siis ütlen otse vastupidi. Viimasel kümnendil on uutesse energiatootmisvõimsustesse tehtud liiga vähe investeeringuid ehk otsesõnu öeldud: energiamajandust ei ole õigesti juhitud.
Lihtsalt, Ukraina sõda on neid tegematajätmisi võimendanud. Venemaa on energiarelva enda huvides suurepäraselt ära kasutanud.“
Kadri Kiisel LHV pangast jätkas Marti Hääle mõtet: „Veel kümmekond aastat tagasi ei andnud meie pank laenu neile, kes tahtsid hakata rajama päikesejaamu. Uudsed projektid ei tundunud usaldusväärsed. Tegime endale aga asja selgeks ja – reeglina saavad päikesejaamade rajajad kõik laenu!“
„Kui näiteks aastatel 2017–2021 on Soome-Balti gaasipiirkonnast Venemaale maagasi eest makstud 5,6 miljardit eurot, sealhulgas Eestist 0,7 miljardit, siis 2022. aastal maksame juba 6,6 miljardit. Seega miljardi võrra rohkem kui eelneval viiel aastal kokku. Ja seda tarbimise vähenemise tingimustest. Nii palju on lihtsalt tõusnud gaasi hind,“ tõi Henrik Hololei kuulajateni numbrid, mis toetavad Venemaa sõda. Ja näitas meie energiapoliitika läbikukkumist.
Maailma Energeetika Nõukogu on sõnastanud ka praeguse energeetika trilemma. See on sisejulgeolek, taskukohasus ja keskkonnasäästlikkus. Julgeolek näitab riigi võimekust pidevalt tagada katkematu energiavarustus. „See on meil ka õnnestunud,“ kinnitas Marti Hääl. „Taskukohasus hindab riigi võimekust varustada iga tarbijat energiaga õiglase hinna eest,“ leidis Marti Hääl. „Selles oleme läbi kukkunud. Keskkonnasäästlikkus – see on võime vältida kliimamuutusi põhjustavaid mõjureid. Selle poole me liigume.“
Gaasivarustuse skeem.Foto Ülo Russak
Võinuks vältida kallist elektrihinda
„Alexela alustas LNG-terminali projekti 2009. aastal. Septembris 2012 kehtestati Paldiski detailplaneeringuga terminali asukoht. See oli kümme aastat tagasi. Sellele järgnes keskkonnamõjude hindamine. Ainult tänu nendele tegevustele oli võimalik juba tänavu märtsi lõpus ehitusega startida, et olla sellele kriisile reageerimiseks valmis. Me võinuks ehitusega alustada aga juba 2017, kui ka keskkonnamõjude hindamine oli tehtud,“ meenutas LNG-terminali ehituse ajalugu Marti Hääl.
Tema hinnangul püstitab Alexela küll uue terminali ehituse kiiruses maailmarekordi, aga ehitada võinuks ka rahulikumalt. Ja igasugused röögatud elektrihinnad olnuks meil olemata.
„Meie saame terminali lubatud ajaks, oktoobri lõpuks, valmis, aga ka kas ka teised projektis osalejad omadega jõuavad, seda me lubada ei saa,“ ütles Marti Hääl lõpetuseks.
Sest pärast veeldatud maagaasi vastuvõtmist tuleb see veel gaasistada ja tarbijani transportida.
