Mõistan kõigi inimeste muret, kellele viimastel kuudel on saabunud kaks või rohkem korda kasvanud elektri-, gaasi- või küttearve. See meenutab olukorda, kus kodus juhtub ootamatu avarii torustikuga, mille tehtud kahju tuleb kinni maksta.

Ainult et nüüd on see ootamatu kulu tekkinud tuhandetele Eesti peredele korraga. Asja ei tee lihtsamaks ka see, et me ei tea, kui kaua kõrged energiahinnad kestavad, ehk kas leke on kinni või voolab meil vesi endiselt põrandale.

Oleme selle teemaga valitsuses mitu kuud iga päev tegelenud ja tänaseks oleme jõudnud päris korralike lahendusteni. Viimase meetmena seadsime allesjäänud talvekuudeks gaasi- ja elektrihinnale lae, elektri puhul on see 12 senti kilovatt-tunnilt, gaasil 6,5 senti kilovatt-tunnilt. See tähendab, et laest ülemineva osa arvest esitab energiamüüja riigile, tarbijale laekub juba madalam arve.

Toimuvat hinnatõusu ei näinud keegi ette

Kõigile tarbijatele tahan öelda, et riik mõistab teie muret ja tuleb keerulises olukorras kindlasti appi. Selletalvised kõrged energiaarved pole inimeste enda süü. Jah, teoreetiliselt me teadsime, et elektribörsil võivad hinnad kõikuda, aga sellist kordades toimuvat hinnatõusu ei näinud keegi ette. Ei suured või väikesed ettevõtted ega ka riigiasutused. Seetõttu võttis optimaalsete lahendusteni jõudmine meil valitsuses ka kauem aega, kui oleksime tahtnud, ent lõpuks jõudsime loodetavasti hea tulemuseni.

Kehtima jääb ka juba detsembris väljatöötatud sihitud toetusmeede, mis kompenseerib alla mediaansissetulekuga peredele elektri-, gaasi- ja küttearvete hinnatõusust 80%. Selle abil saab energiahindade kompensatsiooni perioodil septembrist märtsini, nii et soovitan uurida, kas teie pere saab seda taotleda kas siis eelnevate kuude eest või ka pärast madalama arve saamist. Jah, selle meetme kohta on öeldud, et see on bürokraatlik ja alandav. Mulle jääb siiski mulje, et seda pahameelt levitavad inimesed, kes taotluse täitmist ise pole proovinud.

Edumeelsemates omavalitsustes on neid toetusi ka juba enam kui 10 000 perele välja makstud. Näiteks Tartus öeldakse, et avalduse täitmine võtab 15 minutit. Toetussummad on 20–900 eurot.

Toetust küsida pole alandav

Ma ei mõista neid, kes ütlevad, et omavalitsuselt toetuse taotlemine on alandav. Avaldus tuleb esitada nii siis, kui tahate minna pensionile kui ka omavalitsuselt lapsele huviringitoetust taotledes. Nagu ütlesin, pole ootamatult kasvanud arved kuidagi inimeste süü, seega pole põhjust toetust küsides ennast kuidagi halvasti tunda – selleks valitsus toetuse ongi teinud. Kõigil, kellel on tuttavaid või sugulasi, kes sissetulekutelt selle meetme alla mahuvad – sinna jäävad pea kõik pensionärid, samuti väga paljud lastega pered –, soovitage neile taotluste esitamist.

Lisaks on valitsus langetanud elektri ja gaasi võrgutasusid ning jätnud ära eelmise valitsuse planeeritud aktsiisitõusud. Kokku kulub energiatoetuste paketile 320 miljonit eurot.

Rahandusminister on välja toonud, et kuigi riigile laekub tõusvate energiahindade arvelt tõesti rohkem nii CO2 tulusid kui ka käibemaksu, siis kogu selle paketi maksumust lisalaekumised ära ei kata.

Aga nagu öeldakse, head kriisi ei tohi raisku lasta, nii et me peame vaatama ka kaugemale, et sarnane olukord meid uuesti ei tabaks. Fakt on, et kopsakad elektriarved pole seotud ühegi otsusega, mida tänane valitsus on teinud. Kõrged energiahinnad on tabanud enamikku Euroopat. Põhjuste üle võib tunde targutada, aga minu kokkuvõte on lihtne: terve Euroopa lootis talveajal liiga palju Venemaa gaasi peale.

Nüüd oleme Kremliga tülis ja gaasi hind on meile kasvanud 4–5 korda. Kui tuule-, päikese- ja hüdroenergiat pole, peame ka elektrit tootma gaasist, see on aga hetkel põlevkivistki kallim.

Putinile teeb kindlasti suurt rõõmu, et me siin (nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides) oleme üksteisele kõrri karanud, aga ma loodan, et näeme sellest skeemist siiski läbi.

Mida plaanib valitsus tulevikuks?

Pikas plaanis tuleb riigil mõelda, kuidas lisada elektrivõrku uusi, keskkonnasõbralikke tootmisvõimsusi nagu tuulepargid, päikesepaneelid, miks mitte tulevikus ka tuumajaam. Valitsus sellega tegeleb ja loodan, et erinevalt mitmest eelnevast valitsusest saame varsti ka edusammudest teatada. Ka inimestel soovitan läbi mõelda, mida nad saavad teha, et energiatarbimist vähendada (kõige odavam energia on kokku hoitud energia!) või ise elektrit toota. Lähinädalatel teatab valitsus uued meetmed, millest saab küsida toetust oma maja soojustamiseks või päikesepaneelide paigaldamiseks, neis soovitan kindlasti osaleda.

Peamine on siiski usk sellesse, et saame koos probleemist üle. 90ndatel tulime koos läbi kordades hullemast, ei saa ju olla, et nüüd üks keskmise suurusega energiakriis meid niimoodi rööpast välja lööb.