Õpetajapuuduse leevendamine on riigi jaoks valdkondlik prioriteet ja selle nimel on astutud mitmeid olulisi samme. Õpetajaks õppijatele pakutakse toetust 400 eurose stipendiumina, suurendatud on õppekohtade arvu. Miks aga õpetajate puudus endiselt krooniline on?
Õpetajate puudus on reaalajas pidevalt muutuv suurus, mille täpset numbrit on keeruline hinnata. Seda, kui palju kusagil õpetajaid täpsemalt puudu on, teab eeskätt kooli pidaja ehk enamjaolt kohalik omavalitsus, sest piirkondlikult ei ole pilt üle Eesti ühesugune ja aktiivne värbamine käib veel nii augustis kui ka septembris. Samas on Eestis märkimisväärne hulk õpetajaharidusega, aga õpetajana mittetöötavaid inimesi, kelle kooli tagasitoomiseks teevad koolijuhid ja -pidajad aastaringselt aktiivset värbamistööd.
Kellest on puudus?
Puudus on eeskätt loodus- ja täppisteaduste, matemaatika, eesti keele õpetajatest ja haridusvaldkonna tugispetsialistidest. Õpetajate puudusele võib viidata kvalifikatsiooninõuetele mitte vastavate õpetajate hulk. Oluline on rõhutada, et võib, sest taustsüsteem on kirju ning kvalifikatsioonile mitte vastavate õpetajate hulka lähevad ka nt õpetajakoolituse tudengid ja karjääripöörajatest spetsialistid, kel õpetajakutse taotlemine pooleli. Harjumaal ei vasta kvalifikatsiooninõuetele 26% õpetajatest, üle riigi on vastav näitaja 23%.
Õpetajapuuduse leevendamine on riigi jaoks valdkondlik prioriteet ja selle nimel on astutud mitmeid olulisi samme. Näiteks pakutakse õpetajaks õppijatele toetust 400 eurose stipendiumi näol, õpetajahariduse vastu huvi tõstmiseks suurendasime õppekohtade arvu, Ida-Virumaal võimaldame õpetajatele aga kõrgemat palgakoefitsienti. Kokku loovad ülikoolid 2025/2026. õppeaastal õpetajakoolituse valdkonnas riigi rahastuse toel ligi 1500 õppekohta ehk samas suurusjärgus võrreldes 2024. aastaga. Lisaks eraldas ministeerium 2025. aastal kolmele ülikoolile (TÜ, TLÜ, EMTA) kokku 6,6 miljonit eurot õpetajakoolituse ja tugispetsialistide õppekavadel õppivatele üliõpilastele stipendiumi maksmiseks. 400 euro suurust stipendiumi hakati maksma alates 2023/2024. õppeaastast õpinguid alustanud üliõpilastele.
Rõõmustav on tõik, et üha rohkem inimesi leiavad tee õpetajaametini. Nende seas on ka kõrgelt haritud karjääripöörajaid, kel ei pruugi olla õpetajakutset. 1. septembrist jõustuvad uuendatud kutsestandardid, mis muudavad õpetajakutseni jõudmise paindlikumaks. Paindlikkus on üks olulisi märksõnu ka tasemehariduses. Koostöös ülikoolidega laieneb mikrokraadide ja täienduskoolituste hulk, mille kaudu saab soovija endale sobivas tempos ja mahus jõuda õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastamiseks vajaliku magistrikraadi või õpetajakutseni.
Õpetajaameti olemus on muutumises
Ja tee selleni peab samuti ajaga kaasas käima. Kutsekindluse tõstmiseks on töös põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused. Plaanis on kaotada doktorikraadi omanikel õpetajakutse nõue ning võimaldada enne 2013. aastat pedagoogilise kõrghariduse omandanutel vastata kvalifikatsiooninõuetele eelneva töökogemuseta. Õpetajana töötava tudengiga, kes veel õpib õpetajakoolituses, võib koolijuht edaspidi sõlmida tähtajalise töölepingu senise ühe aasta asemel kuni kolmeks aastaks. See annab nii koolile, õpetajale kui ka õpilastele kindluse, et nõutava kvalifikatsioonini jõudmiseni saab õpetaja rahulikult klassi ees või soovi korral ka klassi taga seista.
Jätkatakse lasteaiaõpetajate palgatoetuse maksmist omavalitsustele ja suurendatakse õppekohtade arvu lapsehoidjate koolitamiseks. Tugispetsialistide vajaduse leevendamiseks alustatakse läbirääkimisi kutse andjatega tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuete täpsustamiseks, laiendatakse haridussüsteemi tugispetsialistide profiili (kõneterapeut, vaimse tervise õde jne) ja koostatakse kaasava hariduse teenuse standard.
Haridus Harjumaal numbrites
Algaval õppeaastal pakub Harjumaal õpilastele üldharidust statsionaarses õppevormis 157 kooli, neist 156 on üldhariduskoolid ja üks on kutseõppeasutus (Tallinna muusika- ja balletikool).
Koolide suurust saab hinnata lõppenud õppeaasta õpilaste arvude põhjal. Kõige väiksem oli 2024/25 õppeaastal Prangli põhikool 6 õpilasega ning kõige suurem Tallinna Linnamäe vene lütseum, kus oli 10.11.2024 seisuga õpilasi kokku 1879 (neist 1691 õppis statsionaarses õppevormis).
Täpsed kinnitatud üldhariduse õpilaste arvud selguvad novembri lõpuks, esialgsed septembri lõpus. Hinnanguliselt alustab Harjumaal kooliteed 6800 esimese klassi õpilast ning 12. klassi läheb ligikaudu 4500 õpilast.
