Tõlinõmme raba on salapärane. Oma maranapuhmaste, vanade kuivenduskraavide kallastel kasvavate jändrike mändide, turbakaevandamise paikadesse tekkinud laugaste ja muidugi ligipääsmatuse tõttu. Vähesed oskavad sinna minna.
Harku vallavalitsuse poolt korraldatud kaasava eelarve konkursi raames esitasid vallaelanikud 1. septembrist kuni 31. oktoobrini ettepanekuid investeerida 2019. aasta eelarvest kuni 50 000 eurot nii, et sellest oleks rõõmu ja kasu võimalikult paljudele vallaelanikele. Konkursikõlbulikke ettepanekuid laekus kaheksa. Kõik vallaelanikud said oma hääle anda virtuaalkeskkonnas toimunud hääletusel.
Võitis projekt, milles tehti ettepanek rajada laudtee, pikkusega orienteeruvalt poolteist kilomeetrit ja mis viiks loodushuvilisest matkaja läbi Tõlinõmme raba Tõlinõmme järve äärde. Selle ettepaneku poolt hääletas 347-st hääletajast 87. Paljud Harku valla elanikud rõõmustasid: lõpuks avaneb see salapärane raba koos imelise järvega – mida siiani ehk ainult internetti riputatud fotodelt nähtud – kõikidele loodussõpradele.
Lubatud tegevus
Harku vallavalitsus asus vastavalt elanike soovile ka koheselt tegutsema. Saadeti Tõlinõmme kaitseala valitsejale, Keskonnaametile, taotlus laudtee rajamiseks.
Keskkonnaametilt tuli eitav vastus: planeeritav laudtee kahjustaks oluliselt loodust.
„Selline vastus Keskkonnaametilt on seda kummalisem, et läinud aasta 27. augustil võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu määruse Vääna kaitseala ja Tõlinõmme kaitsevööndi kohta,“ teab Vääna-Jõesuu elanik, akrediteeritud giid Heinart Puhkim. Vääna kaitseala ja Tõlinõmme kaitsevöönd loomise vajadust põhjendatakse vajadusega kaitsta liiki nimega tiigilendlane (Vikipeedia: tiigilendlane on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline, mis on Eestis II kategooria kaitsealune) ja taimedest kaitsealuseid aasnelki, jumalakäppa ja põõsasmaranat.
„Valitsuse määruses ei ole piiranguid vallarahva soovitud ja vallavalitsuse poolt kavandatud tegevuseks,“ on Heinart Puhkim kindel, viidates kaitsealal lubatud tegevuste loendile valitsuse määruses.
„ 10. Lubatud tegevus
4) tee- või tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks;
5) tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks;
8) olemasolevate rajatiste hooldustööd
Uus kiri keskkonnaametile
Kõikidele vabariigi valitsuse määrusest tulenevatele sätetele viidates saatis Harku vallavalitsus väga põhjalikult argumenteeritud kirja Keskkonnaametile taotlusega laudtee ehitamiseks.
Eelmise nädala lõpus, 17. mail jõudis Harku vallavalitsusse Keskkonnaameti kiri, milles teatati, et ei ole võimalik ellu viia Harku valla 2018. aasta kaasava eelarve rahvahääletuse tulemusel võitnud ettepanekut. Keskkonnaameti kirjas seisab: laudtee rajamine on ehitustegevus, millega kaasneb oluline negatiivne mõju loodusele.
„Mismoodi laudtee rajamine loodust kahjustaks, sellest Keskkonnaamet meid täpsemalt ei teavita,“ kõneleb vallavanem Erik Sandla. „Vabariigi Valitsuse määrusest võib välja lugeda, et senisest suurem külastatavus ei põhjustaks rabale olulist negatiivset mõju.“
Sama meelt on ka giid Heinart Puhkim: „Ega siis rappa laulupeorongkäigus minna. Rappa lähevad ikka loodushuvilised, kes tahavad olla seltsis loodusega. Ega raba ka olmeprahi ja taaraga reostama hakata – poetagused mehed ju rappa ei tule!“
Mis saab edasi?
„Mis rabas praegu on: sügavad turbakraavid, okastraataedade jäänukid, klaasikillud – sõnaga ohtlik paik inimestele jalutamiseks, vaba aja veetmiseks. Teeksime selle valla rahade ja loodushuviliste abiga korda,“ jätkab vallavanem Erik Sandla Heinart Puhkimi mõtet. „Rajaksime maantee äärde parkimisplatsi, sealt juurdepääsutee rabani, rappa aga tuleks laudrada – nagu paljudes kohtades mujalgi. See poleks ainult huvitav matkarada Tõlinõmme järve äärde kohalikule inimesele, vaid pakuks see huvi ka Saue ja Lääne – Harju valla elanikele,“ on vallavanem kindel
„Oma kirjas tõi Keskonnaamet välja, et laudteel oleks tohutu mõju Tõlinõmme raba keskkonnale. Harku vallavalitsus tõi aga vastuses välja, et see laudtee moodustaks vaid 0,007 % kogu raba alast. Kui mõni käpaline ka trassile jääks, saaks ju tee mööda ehitada,“ arvab Tõlinõmme matkaraja idee autor, vallakodanik Urmas Ambur.
Et siiski oma lubadus lunastada, kaasava eelarve eest midagi rajada, on vallavalitsus hakanud ellu viima ideekonkursil teise koha pälvinud projekti, jõu- ja mängulinnakut Vääna-Jõesuu randa.
Kas aga ka Tõlinõmme rada loodushuvilistele ükskord avatakse, pole veel teada. Igal juhul on paljudele Harku valla kodanikele Keskkonnaameti keeldumise põhjused sama salapärased kui Tõlinõmme raba.
Eriarvamus
Rohevõrgustiku ekspert Val Rajasaar
Keskkonnaamet on täiesti õigesti ja põhjendatult keeldunud loa andmisest laudtee rajamiseks Tõlinõmme rappa – sellel teemal pole üldse mõtet vaielda. Kui soovitakse ringikujulist laudteed koos istepinkidega kaitsealuses rabas täiesti uude asukohta, kus loodus pole sellega harjunud, siis see ongi mõeldamatu. Keskkonnaameti äraütlemine on looduskaitseliste motiividega täiesti põhjendatud. Vallavalitsus on tahtnud liiga palju ja liiga uhket.
Matkarada on seal ju tegelikult ajalooliselt olemas. See on vaja lihtsalt tähistada, madalamates vesistes kohtades on vaja ehk veidi täita näiteks koorepuruga vms – selle vastu ei saaks ametil midagi olla. Ka linnutorni remont ja infostend oleksid asjakohased teemad. Keskkonnaamet seisab uute rajatiste vastu, ei ole ju vaja ehitada midagi uut täiesti teise kohta, kus loodus ei ole sellega arvestanud. Vastavalt Facebooki vestlustele on suurem osa vallaelanikest sellega päri, et rada on olemas ja rohkem pole vaja midagi ehitada kohta, kus loomad ja linnud on põliselt end turvaliselt tundnud.
Sel teemal oleks ametiga pidanud konsulteerima juba enne avalikule hääletusele panemist, mida ka soovitasin, et asjad õigesti ja hästi õnnestuksid. Nüüd tagantjärele on loomulikult kõik valesti, sest inimesed unistasid loodusega arvestamata, asjatundmatult ja nüüd on need unistused justkui rahva poolt kinnitatud. Nüüd siis aetakse riigiametiga jonni, mis rikub Harku valla mainet looduskaitse teemal.