„Edaspidi kannab Põhja-Eesti ühistranspordikeskus nime IIL. Nimevahetus on osa uuendusprotsessist, mille eesmärk on laiendada tulevikus teenuseid ka teistesse piirkondadesse.“
Nii teatas ühistranspordikeskus 11. juunil oma kodulehel. Senine nimi, Põhja-Eesti ühistranspordikeskus, jääb endiselt transpordikeskuse juriidiliseks kehaks, reisijatele suunatud infokeskkond ja teenuste avalik kaubamärk on nüüdsest IIL, seisab teates.
„Uus nimi ja visuaalne identiteet on kaasaegsem, vastab paremini reisijate ootustele ning toob bussitranspordi rohkem esile,“ kõneles senine Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse, nüüdne IIL-i tegevdirektor Andrus Nilisk. Direktor usub, et IIL nimena on lühike, lööv ja mitmetähenduslik, meeldejääv ja kergesti leitav. Nimi peab rõhutama liikuvust, kiirust ja kergust – omadusi, mida inimesed ühistranspordilt ootavad. Samuti viitab nimi Eesti päritolule ja loodusega kooskõlas tegutsemisele. „Meie tegevus toimub Eestis. Siin on meie inimesed ja siin on meie mõju. IIL liigub looduse rütmis, on kestlik ja keskkonnasõbralik,“ iseloomustab Nilisk uut nime.
Brändiuuendus ei piirdu üksnes visuaalse identiteediga, vaid peegeldab terviklikku lähenemist teenuse arendamisele. IIL ühendab lisaks bussiliinidele reisiplaneerimise lahendusi, kaardimaksete võimalusi, sõidugraafikute haldust ning kaasaegset kliendisuhtlust. Kõik teenused on koondatud nüüdsest samanimelisele veebilehele, kust reisijad leiavad kogu vajaliku info.
Balti jaama transpordisõlm läheb likvideerimisele?
Ühistranspordikeskus plaanib brändi muutes muutuda ka reisijasõbralikumaks, samas on Tallinna transpordiameti juhataja allkirjastanud käskkirja, mille alusel ei tohi maakonnaliinid alates 1. augustist 2025 Balti jaamas enam peatuda. See tähendab, et väga paljud reisijad peavad oma igapäevase liikumismarsruudi ümber korraldama. Reisijad ei ole sellise ümberkorraldusega rahul, kuna see tähendab paljudele olulist ajakaotust.
„Mõistame, miks on inimesed muudatuste vastu. Nende liikumine muutub seeläbi pikemaks, ebamugavamaks ja kallimaks. Balti jaam on oluline transpordisõlm, mida kasutab iga päev ligi 2300 inimest ehk umbes 20 protsenti kogu Harjumaa maakonnaliinide reisijatest,“ tunnistab Nilisk.
Kui inimestel kaob mugav võimalus rongilt bussile ümber istuda, suureneb surve isikliku auto kasutamiseks. Ja kesklinnas liiklus-koormus hoopis kasvab.
Samas möönab ta, et mõistab ka Tallinna transpordiameti püüdlusi vähendada kesklinnas liikluskoormust. „Eesmärk on tervitatav, kuid selle saavutamiseks kasutatakse valesid vahendeid,“ leiab ühistranspordikeskuse direktor. Balti jaamast maakonnaliinide peatuste kaotamisel võib olla oodatule vastupidine mõju: kui inimestel kaob mugav võimalus rongilt bussile ümber istuda, suureneb surve isikliku auto kasutamiseks. Ja kesklinnas liikluskoormus hoopis kasvab.
„Kui soovime päriselt soodustada ühistranspordi kasutamist ja vähendada liikluskoormust, tuleb ühistransport teha võimalikult mugavaks ja kättesaadavaks. Hea ühendus rongide ja bussiliinide vahel Balti jaamas on osa sellest,“ on Nilisk kindel.
Rail Balticu terminali projekt näeb ette tulevikus bussipeatuste rajamist, mis võib luua uusi ümberistumise võimalusi ka maakonnaliinidele. Maakondliku pendelrände seisukohalt jääb lähitulevikus kõige olulisemaks sõlmpunktiks endiselt Balti jaam, kus kohtuvad rongid ja bussid. „Loodame siiski, et suudame koos Tallinna linnaga leida mõistliku lahenduse ja jõuda kokkuleppele, mis teenib inimeste ja ka linna huve,“ usub IIL-i tegevdirektor.
Septembrist uued liinid
Sügisel avab IIL kauaoodatud Tallinna ringtee liini, mis hakkab ühendama Saue, Saku ja Jüri keskusi Lasnamäega. „Vajadus selle liini järele on olnud juba vähemalt kümme aastat, sama kaua oleme selle rahastamiseks taotlenud raha ka riigieelarvest. Nüüd on rõõm tõdeda, et liin saab teoks,“ räägib Nilisk.
Teiseks uuenduseks on Nissi–Turba–Antsuküla liin, mille eesmärk on tagada sealsetele elanikele parem ühenduvus rongiliiklusega.
Mõlema liini osas käivad ettevalmistustööd ning kui kõik läheb plaanipäraselt, saavad inimesed neil alates septembrist sõita, kinnitab Andrus Nilisk. →
