On palju neid, kes arvavad, et valitsuse maksukava on kurjast. Ent samas saame ju ka aru, et riigi rahaasjad on vaja korda saada. Kas seda tehakse parimal võimalikul viisil?
Nõustudes sellega, et eelarve on vaja tasakaalu saada – või vähemalt selles suunas liikuda –, tundub kahjuks, et maksustamise plaan on tavalise tööinimese suhtes vildakas. Mida ma sellega silmas pean?
On jõukaid, kes tahavad panustada
Aga seda, et mitmed jõukad inimesed, näiteks Urmas Sõõrumaa ja Hans H. Luik, on meedias välja öelnud seisukoha, et neil poleks midagi selle vastu, et rikkaid võiks veidi rohkem maksustatada. Need on inimesed, kes tahavad ühiskonda tagasi panustada. Aga Reformierakonna valitsus paraku ei anna seda võimalust ja siis tuleb neil tegeleda heategevusega. Samas kui rikkad saavad tulumaksuvabastuse, nagu äsja uudistest teada saime.
Isegi Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna vanemlektor Kristjan Liivamägi rääkis Raadio 2 saates „Pulss“, et plaanitavate maksumuudatuste puhul üllatab see, et ei maksustata jõukust ja rikkust. „Kui ma nüüd räägin provokatiivselt, siis minu jaoks oli suurim üllatus, et minusuguseid ei maksustata rohkem. Mis juhtub, on see, et rikkad saavad rikkamaks ja vaesed maksavad selle kinni,“ ütles ta.
Vanemlektor selgitas, et käibemaksu tõus kaks protsenti tähendab, et toodete ja teenuste hinnad lähevad kallimaks. Kaotavad sellest tema sõnul kõige enam need, kelle sundkulutuste osakaal sissetulekust on kõige suurem. „Kui sa teenid vähem, siis sul ei ole võimalik öelda, et ma ei maksa, ma ei osta leiba, saia, putru lastele. Sa ei saa sellest loobuda. Ehk siis karistatakse jällegi ühiskonnakihti, kellel on niigi raske,“ sõnas Liivamägi.
Elukoht võiks olla tagatud
Minu arvates peaks igale Eesti elanikule olema tagatud elukoht. Miks peaks uus valitsus elamuaseme maamaksu kehtestamise omavalitsustele vabaks andma? Paljud omavalitsused on juba teatanud, et nad seda teha ei kavatse, sest nad ei taha oma elanikke kiusata. Mina sooviks elada riigis, kus võimaldatakse igaühele elukoht ilma seda täiendavalt maksustamata. Ehk siis maksustama ei peaks igaühe oma kodu, vaid teist, kolmandat või neljandat kodu.
Kui oled nii jõukas, et saad endale seda lubada, siis ilmselt jõuad ka veidi selle pealt maksu maksta. Sama mõte on ka automaksu kohta. Miks ei võiks olla igale inimesele tagatud n-ö üks tasuta auto, aga kui on jõukust neid palju lubada, siis maksad selle pealt? Koheselt oleks lahendatud probleem, et maainimesi ebavõrdselt palju maksustatakse, ükskõik siis kuidas välja kuulutatud proportsioone rakendatakse, kui suur on reostustasu, kui suur on uue sõiduki soetamise tasu.
Lahendati olematut probleemi?
Ja siis nn maksuküür, mida valitsus hoolega lahendas, aga mis telesaate Laser andmeil ei eksisteeri. Ehk siis lahendati olematut probleemi, vähemalt telesaate andmetel. Võib olla nõus sellega, et maksuasjad peaksid olema selged, lihtsad ja läbipaistvad, aga imelik on teha sellest suurt probleemi, mida siis lahendada. Ka Liivamäe sõnul võidavad nn maksuküüru kaotamisest enam kui 2000 eurot teenivad inimesed. Ehk siis paitatakse jõukamat ja karistatakse ühiskonna nõrgemat kihti.
Ja siis on veel asjaolu, mis küll tavainimest otseselt ei puuduta, ent kaudselt siiski. Nimelt kavandab valitsus ka käibemaksuerisuse kaotamist majutusasutustele. See tähendab, et turistidele, nii kohalikele kui välisturistidele, läheb ööbimine kallimaks, meile tuleb vähem turiste ja ka eestlased reisivad siis vähem. Kannatada saavad aga kõik, alates majutusasutustest lõpetades pirukamüüjatega, kelle tooteid vähem ostetakse.
See mõjub mitmest kriisist räsitud sektorile laastavalt ja sellest saavad kasu eelkõige naaberriigid. Siinkohal nõustuks opositsioonipoliitiku Tanel Kiigega: „Riigid konkureerivad turistide pärast ja majutusasutustele kehtiva käibemaksu tõstmine enam kui 140% võrra halvendab olulisel määral Eesti mainet turismisihtkohana. Käibemaksuerisuse kaotamisel tõuseksid hotellitubade hinnad märgatavalt ning olukord, kus valitsus loodab teenida selle pealt 20 miljonit lisatulu, võib kujuneda vastupidiseks ehk tuua kaasa turistide ja töötajate arvu vähenemise ning seega ka maksulaekumise languse.“
Ainult kaks punkti?
„Valitsuse esimese istungi päevakorras on kaks punkti.“ Selline teade saadeti välja enne uue valitsuse esimest istungit. Tõesti, ainult kaks? „Esmalt tutvustatakse valitsuse liikmetele peaministri korraldusi ministrite vastutusvaldkondade ja asenduskorra kohta,“ seisis teates. Võtkem siis seda veidi analüüsida.
Tõepoolest, uus koalitsioon mängib ministrite töövaldkonnad ümber. Mida siis tehti? Kõigi ministrite puhul ei kattu nende vastutusvaldkond ühe konkreetse ministeeriumi valitsemisalaga. Nii näiteks on sotsiaalministeeriumi valitsemisala valdkonnad jagatud sotsiaalkaitseministri ning terviseministri vastutusvaldkondade vahel. Aga kust siis kokku hoitakse? Uus rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) lubab meedias, et kokku hoitakse maaeluministeeriumi vanalinna maja müügiga.
Mis juhtub, on see, et rikkad saavad rikkamaks ja vaesed maksavad selle kinni.
Veidi pani kokku hoidma ka koalitsioonilepe – kaks ministrikohta kaotati ja loodetavasti saab maha müüa maaeluministeeriumi maja vanalinnas, kui ametnikud superministeeriumi kolivad. „See on ka raha,“ ütles minister. Aga seda on kõike arvesse võttes vähe. Riigil aitab sihte seada nulleelarve – tegevused tuleb üle vaadata ja ebavajalik välja selekteerida, rääkis oma plaanidest majandus- ja IT-ministrina ERRis Tiit Riisalo. Aga see on liiga üldine jutt.
Koalitsioon leppis kokku, et järgmisel neljal aastal tagatakse vähemalt 3% nominaalse puudujäägi sisse mahtumine. Eelarvestrateegia järgi oli puudujääk 3,2% ja värske majandusprognoosi järgi on see järgmisel aastal 4,3%. Esimene pingutus oli koalitsiooniläbirääkimistel jõuda järgmisel aastal 3% peale. Sügisel eelarvet tehes on valitsusel ka natuke rohkem aega, et kärpekohti otsida.
Ükskõik, kui palju ka ei räägitaks protsentidest ja puudujääkidest, on siiski kõige olulisem, et Eesti inimesel oleks oma kodumaal hea elada. Loodan, et värskel valitsusel jätkub elutarkust sellest lähtuda ja oma plaanides mõningaid korrektuure teha.
