Tänavu veebruaris tutvustati avalikkusele Tallinna-Helsingi tunneli tasuvusuuringu eeluuringut, milles järeldati, et püsiühenduse rajamist tasuks kindlasti kaaluda. Nüüd on teema vastu huvi tekkinud ka majandus- ja taristuministril Kristen Michalil, kes kohtus sel teemal Harju maavanemaga.
Maavanem Ülle Rajasalu tutvustas ministrile kohtumisel Harju maavalitsuse juhtimisel läbi viidud Tallinna-Helsingi püsiühenduse tasuvusuuringu eeluuringu tulemusi ning koos arutati võimalike edasiste sammude üle, ütles Harju Elule maavalitsuse avalike suhete nõunik Heikko Kukk.
Ta ütles, et minister oli positiivselt meelestatud täiemahulise Tallinna-Helsingi tunneli tasuvusuuringu teostamise osas ning toetab mõtet, et täiemahuline tasuvusuuring läbi viia.
Eeluuring näitas, et kahe pealinna püsiühendusel on tugev mõju piirkonna majandusele, inimeste ja kaupade liikumisvõimalustele ning elanike elukvaliteedile.
„Edaspidi on riik ministri sõnul valmis panustama täiemahulise uuringu teostamisse eeldusel, et Soome poolelt on samasugune huvi riigi tasandil tagatud,“ lausus Kukk.
Ideel on jumet
Minister Kristen Michal ütles Harju Elule, et esialgne uuring tunneli kohta näitas, et ideel on jumet. „Julgeid ideid ei tasu seetõttu kõrvale lükata, et nad esmapilgul paistavad utoopilised,“ lausus ta. „Tunnelist võidaksid mitte ainult Tallinn ja Helsingi, vaid mõlema riigi majandused.“
Tallinna ja Helsingi vahelises tunnelis hakkaksid sõitma rongid, mis oleks loogiline jätk teisele suurprojektile nimega Rail Baltic. Rongide tippkiiruseks on arvestatud sarnaselt Rail Balticu projektiga 240 km/h, mis tähendab, et ühest pealinnast jõuab teise poole tunniga. Michali sõnul tähendaks tunneli rajamine kahe turu ühendamist, ettevõtete ja tööjõu liikumist ning ühenduses Rail Balticu ja lennujaamaga muudaks tunnel Tallinna Balti regiooni atraktiivseimaks keskuseks. „Eesti turule on pidevalt ette heidetud tema väiksust, selline ühendus aitaks seda oluliselt vähendada. Seetõttu pole kahtlust, et projekti tasub põhjalikumalt edasi uurida,“ ütles ta.
Soomlastel on huvi
Kahe pealinna vaheline püsiühendus ei saa olla ühepoolne projekt – vaja on ka soomlaste panust. Michali sõnul pole kahe riigi ministrite vahel tunnelit põhjalikult arutatud, sest asi on veel „vägagi algfaasis“. „Kui täiemahulise uuringuga saab edasi minna ning sealt selgub, et projekt on tõepoolest tasuv, siis saab asja edasi viia juba valitsuse tasandile otsustamiseks,“ lausus ta. „Enne kui kõik asjaolud pole selged, ei hakata ka valitsuse tasemel kokkuleppeid tegema.“
Ministri sõnul toimuks tasuvusuuringu rahastamine kõikide osapoolte – Tallinna linna, Helsingi linna, Harju maavalitsuse ning Uusimaa maakonna – võrdsel panusel. „Ühisorganisastioon loodaks kolmeks aastaks ning iga osapoole panus oleks 15 000 eurot aastas,“ märkis ta. Michali sõnul on täiemahulise tasuvusuuringu rahastamiseks võimalik saada 85% suurust kaasrahastust Euroopa Liidu regionaalarengu fondist. Samuti plaanitakse Eesti ja Soome geoloogiakeskuste poolt uuringut Soome lahe merepõhjale, leidmaks kõige sobivam trass.
Soome huvis tunneli vastu ei tasu Michali sõnul kahelda, sest sealse meedia huvi suurprojekti vastu on olnud suurem kui siinpool lahte. „Harju maavalitsus läheb lähiajal Soome asja edasi arutama, ning kui riigi tasandil on naabrid valmis ideega edasi minema, siis on ka meie poolt toetus ühisorganisatsiooni loomiseks,“ ütles minister.
Eeluuring, mida rahastati Läänemere strateegia seemnerahastusprojektist Talsinkifix, väidab muuhulgas, et kahe pealinna vahele rajatav tunnel aitaks suurendada mõlema riigi konkurentsivõimet ning läheks maksma koos liikluskorralduse, logistikakeskuste ja veeremiga 9-13 miljardit eurot. Uuring pakub projekti tasuvusperioodiks 35-40 aastat. Eeluuringu koostamisel võeti aluseks, et tunnel valmib 2030-ndate lõpul.
