Veebruaris toimunud Eesti Jahimeeste Seltsi piirkondlike juhtide koosolekul leiti, et metskitsi peaks rohkem küttima, et vältida kahju põllu- ja metsamajandusele. Jahimeestega nõustub Keskkonnaagentuur, kelle seireandmed näitavad samuti, et metskits asurkond on viimase kolme aasta jooksul kiiresti kasvanud.
Tegelikult jõuti Keskkonnaagentuuris samale järeldusele juba mullu jahihooajaks küttimissoovitusi tehes. Möödunud jahihooajaks (metskitse jahihooaeg kestab 1. juunist 31. detsembrini, sellest kitsedele ja talledele alates 1. septembrist) tehti soovitus üle Eesti küttida 11 300 metskitse, mis oli märkimisväärselt rohkem kui eelnenud jahihooajal oli kütitud.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialisti Rauno Veeroja sõnul näitavad erinevad kogutud seireandmed selgelt, et viimase kolme aastaga on metskitse asurkond jõudsalt kosunud kõikjal Eestis. „Kuna viimased talved on olnud metskitse jaoks väga soodsad ning asurkonna juurdekasvu näitajad on väga head, siis võib eeldada, et eelseisvaks jahihooajaks tuleb soovitav metskitse küttimismaht võrreldes eelmise aastaga märksa kõrgem,“ ütles ta.
Seega on küttimislimiidi kasv viimase kolme aastaga mitmekordistunud. Kui palju juunis algaval jahihooajal metskitse soovitatakse lasta, selgub juuni keskpaigaks, kui Keskkonnaagentuuris on kokku võetud ja analüüsitud kõik viimase aasta jooksul kogutud seireandmed.
Umbes 100 000 kitse
Praegu pole veel teada, palju metskitse möödunud hooajal lasti. See selgub Veeroja sõnul järgmise paari nädala jooksul, kui kõigist jahipiirkondadest on andmed kütitud ulukite kohta agentuurile esitatud. 2015. aastal lasti üle Eesti 6264 metskitse, aasta varem 4071 ja 2013. aastal 2884. Selge on juba praegu see, et mullu lasti rohkem metskitsi kui eelneval kolmel aastal. Harjumaal lasti mullusel 2015 jahihooajal 197 kitse, sellest vähem kütiti neid vaid kolmes maakonnas.
Veeroja sõnul on keeruline öelda, kui palju on metskitsi Eesti metsades. „Hinnanguliselt võis viimasel talvel (metskitsi) Eestis olla 80 000-100 000, neist Harjumaal suurusjärgus kuus kuni kaheksa tuhat,“ pakkus ta.
Harju jahindusklubi esimees Rein Sõitja sõnul tuleb Harjumaal metskitse juurde piirkonniti. „Mõnes kohas on teda palju – Kahalas, Kostiveres, Ääsmäel,“ ütles ta.
Harju jahimeeste seas on küttimislimiidi tõus juba kokku lepitud. Rauno Veeroja sõnul võivad agentuuri ja jahimeeste küttimisssoovid aga päris palju erineda, eelkõige seetõttu,. et jahimehed kipuvad metskitse arvukust „tugevalt alahindama“. „Keskkonnaagentuur lähtub mitmetest erinevatest arvukust ja selle muutusi iseloomustavatest näitajatest, mis valdavalt annavad tunnistust metskitse arvukuse jõudsamast suurenemisest,“ ütles ta.
Kasv mõjutab metsandust
Metskitse arvukuse kiire kasv on seletatav mitme sooja talvega. Kui aastakümne vahetusel oli Eestis paar-kolm järjestikust külma talve, mille jooksul vähenes metskitsede arv hinnanguliselt kaks kolmandikku, siis nüüd on kasv kiire. Sellele viitavad kõik näitajad, kasvõi liikluses hukkunute metskitsede arvu kasv. Kui enne külmi talvi, aastal 2009 registreeriti Eestis 2457 liiklusõnnetuses hukkunud metskitse, siis 2011, mil külmad talved olid teinud oma töö, ainult 1164. Mullu tõusis see arv üle mitme aasta taas üle 1500.
„Hinnanguliselt võis viimasel talvel (metskitsi) Eestis olla 80 000-100 000, neist Harjumaal suurusjärgus kuus kuni kaheksa tuhat,“ pakkus ta.
Kuid liiklus pole siiski see, mida metskitsede arvu kiire kasv kõige rohkem mõjutab. Veeroja sõnul kannatavad enim kahju metsandusega tegelejad.
Inimestele tekitatud kahju pole siiski ainus põhjus, miks metskitsede arvu tuleb piirata. Kõige rohkem võib liiga suur populatsioon teha neile endile. Veeroja toob taas näiteks selle kümnendi alguse külmad talved. „Arvukus võib tegelikult praegusest isegi veel kaks korda kõrgemale minna ja kõik tundub hästi olevat, aga kui tuleb talv nagu 2010-11, siis kõrge arvu juures tekib toidupuudus,“ selgitas ta. „Siis kui arvukus langes, viisid inimesed neile süüa, kitsed jäid lõksu söödaplatsidele ja selle toidu kvaliteet polnud ka teab mis hea. Kui kitsi tuleb ühte kohta väga palju kokku, siis keskkonna kandevõime ei kannata seda populatsiooni välja.“
Veeroja sõnul võib soojade talvedega küll asurkond suureneda, kuid kui see mingist tasemest üle läheb, siis tekib ka suurem suremus. „Sellest punktist oleme praegu muidugi veel kaugel,“ märkis ta.
Üks põhjus, miks metskitsede arv kiiresti kasvab, on ka ilveste vähesus. „Enne külmi talvi oli ka ilvest rohkem kui praegu, ja nagu ütlesin jahimeestelegi, on ilves kaks korda kõvem jahimees kui nemad,“ rääkis Veeroja.
Jahihooaja algust tahetakse edasi lükata, jahimehed on selle vastu
• Keskkonnaagentuur tegi mullu ettepaneku muuta metskitse jahiaega. Kui praegu võib sokku lasta alates 1. juunist, siis agentuur soovitas selle kuupäeva edasi nihutada 15. juuli peale. Samuti soovitati jahi lõpukuupäev nihutada 31. detsembrilt 31. jaanuaril.
• „Seadusandja on teinud ettepaneku vastavasisulise muudatuse sisseviimiseks jahieeskirja, kuid kuna Eesti Jahimeeste Selts ei ole sellega nõustunud, siis metskitse jahiaegu siiani muudetud ei ole. Tänavu algab sokujaht endiselt 1. juunil,“ ütles Rauno Veeroja.
• Rein Sõitja sõnul ei taha jahimehed alguskuupäeva edasi nihutamist selle pärast, et selleks ajaks on lagendikel rohi kõrgeks kasvanud ning sokku ei näe enam lasta. „Vanasti olid metsaheinamaad, mida hooldati ja rohi oli madal, aga neid enam ei ole,“ ütles ta.
