Metsarahvapäev on üle-eestiline ürituste sari, mille eesmärgiks on tutvustada Eesti elanikele metsaelu ning metsaga seotud tegevusi ja ettevõtteid. Päev on mõeldud neile, kes soovivad teada rohkem Eesti metsast ja selle hoidmisest.

Sellel aastal toimus metsarahvapäev 17. septembril. Harjumaal kohtusid kogenud metsamehed, kaitseliitlased ja kõrgkoolides metsandust õpetavad õppejõud metsa- ja loodushuvilistega Põhja-Kõrvemaal, Keila jõe äärses Saku valla metsas ja mitmel pool mujal. Huvilisi kohtumistele jagus, registreerimisnimekirjad löödi varakult lukku. Ei saanud ju loodushuvilised minna karjaga metsa trampima. Ikka mõistlikult.

Viimsi vallas, Mäealuse maastikukaitsealal oleval riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Tädu õpperajal ootasid loodushuvilisi kaks tuntud metsameest, Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai ja Põlvamaa metskonna metsaülem Andres Sepp.

Kas peaksime tulevastele põlvedele jätma võimaluse kasutada puitu vähemalt samaväärses mahus ja kvaliteedis kui meil endil on täna? Kuidas kasutada meie riigimetsi nii looduses liikumiseks, looduse kaitsmiseks ja marjade, seente ning taimede korjamiseks ning samal ajal ka puidu varumiseks? Mida RMK tegelikult metsas teeb? Nende mõtetega kutsus Andres Sepp kokkutulnuid minema metsa ja ühiselt arutlema riigimetsa majandamise üle.

Elupõline metsamees, Põlvamaa metsaülem Andres Sepp loodushuvilistele metsatarkusi jagamas. 

Rööpaid tekitavad järelkärud

„Eesti on väike riik, aga paigutub metsa pindala arvestades maailma riikide seas keskmiste hulka. Sellega on Eesti maailma ligi kahesaja riigi seas 99. kohal. Metsamaa moodustab veidi üle poole Eesti maismaast ehk 2,3 miljonit hektarit. 45% Eesti metsadest on RMK hallata,“ täiendas Andrus Kevvai kolleegi juttu.

RMKs töötab 700 inimest, enamik eriharidusega. Kui vanasti langetati metsa saega, siis nüüd teeb seda valdavalt harvester. Seda masinat aga koolitamata inimene ei juhi. Harvesterijuhte koolitatakse Luua metsanduskoolis.

„Miks harvesterid öösiti töötavad?” järgnes küsimus. Harvesterid on väga kallid ja reeglina metsafirmad või erametsa omanikud rendivad neid masinaid. Ja siis tuleb masinad ka mitmes vahetuses töös hoida, sai küsija vastuse.

Aga neid hirmsaid rööpaid, mis vahel metsas kahjuks näha võib, ei tee mitte harvester ise, vaid järelkäru palkide vedamisel – said kuulajad teada.

„Kuigi metsas on võimsad masinad, ei tähenda see, et meil oleks metsa vähem kui näiteks 100 aastat tagasi. Vastupidi. Sajandiga on meie metsa pindala kahekordistunud. Sõites mööda maanteid on vahel märgata suuri raielanke. Aga maharaiutud metsa pindala on kooskõlas juurde istutatava metsaga,“ kõneles elupõline metsaülem Andrus Kevvai.

Loodushuvilised arutlemas, kuidas võis sattuda rändrahn keset metsa. Fotod Ülo Russak 

Mis on KAH-metsad?

RMK on hakanud koostama kohalike kogukondade kõrgendatud avaliku huvi (KAH) all olevate riigimetsade majandamiskavasid lähimaks kümneks aastaks.

„Praegu me ühes sellises metsas, Mäealuse maastikukaitsealal olevas metsas kõnnimegi,“ ütles Kevvai.

„KAH-metsade piirkonnas kohtuvad RMK spetsialistid kohalike elanikega, tutvustavad metsade olukorda ja majandamisplaane. Need tuleb kooskõlastada omavalitsusega, antud juhul Viimsi vallaga. Tavaliselt sellistes metsades võib raiuda kuni 30% raieküpsest metsast,“ täpsustas Sepp.

Paraku pole meie metsade suurim vaenlane harvester, vaid kuuse-kooreürask, kes ründab noori või kahjustatud kuuski.

Põneva jutu saatel kõnniti läbi nii noore kuusiku kui ürgmetsa, nähti ära üraski poolt kahjustatud puu, aga ka Eesti kõrgeim pihlakas. Päev lõppes ühise supisöömisega.