Aastaid kõlanud hoiatused Eesti metsade liigse raiumise kohta on saamas reaalsuseks. Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmata jätmise tõttu ähvardab Eestit kohustus soetada heitme-ühikuid, mille maksumuseks on hinnatud 280–380 miljoni eurot.
MTÜ Eesti Metsa Abiks (EMA) on järjekindlalt hoiatanud, et senine raiemahtude tase ei ole kestlik. „Ka hävinud loodus ja kadunud elukeskkond on rahas mõõdetavad ning pisut maksutulu ei pruugi olla see kõige olulisem väärtus, mida meie ühiskond vajab,“ rõhutab EMA esindaja Helena Eenok.
Ametkondade vastukäivad sõnumid
Keskkonnaagentuur väitis veel 2024. aasta märtsis, et raiemahtude vähendamine ei ole süsiniku sidumise seisukohalt otstarbekas. Ent vaid kuu hiljem tunnistati, et ilma raiete olulise kärpimiseta ei suuda Eesti kliimaeesmärke täita ja arvestada tuleb sadade miljonite eurode suuruse kuluga.
„Näeme selgelt, et Eestis toimunud metsade tohutu üleraie on ühiskonna jaoks koorem ja kulu. Kahjuks on ametkondade sõnumid olnud tihti vastuolulised, samal ajal kui looduse seisund halveneb,“ märgib Eenok.
ERRi teatel loodab valitsus pidada Euroopa Komisjoniga veel läbirääkimisi, kuid juba tunnistatakse, et metsandussektor on muutunud süsiniku emiteerijaks.
Mõju inimeste igapäevaelule
Lisaks rahalisele kahjule avaldub üleraie mõju ka looduses. Kadumas on seene- ja marjametsad, harjumuspärane elukeskkond ning puhkevõimalused. EMA rõhutab, et kasu on saanud vaid vähesed ettevõtjad, kuid ühiskond tervikuna maksab kõrget hinda.
„Me vajame otsustajate vastutuselevõtmist ja reaalseid samme, mis peataksid üleraie ning looksid võimaluse looduse taastamiseks,“ toonitab Eenok. EMA kutsub inimesi üles metsade kaitsmist toetama annetuste kaudu.
Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas selgitab, et Eesti probleemid on seotud LULUCF-sektoriga (land use, land use change and forestry – maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus). Sektori eesmärk on, et loodus seoks rohkem süsinikku, kui inimene maad kasutades tekitab.
Eestis arvestatakse süsiniku sidumisel nii metsa kasvu, raiet, puude suremist kui ka muldadesse seotud süsinikku. Viimase 24 aasta jooksul on Eesti metsad suurendanud süsinikuvaru ligi 100 miljoni tonni CO² ekvivalendi võrra, peamiselt tänu metsapinna kasvule. Kuid nüüdseks on saavutatud stabiilne tase ja varu edasine suurendamine on keeruline.
EMA hinnangul on olukord selge näide sellest, kuidas metsade raiumisest saadud kasum on koondunud väheste kätte, samas kui kogu ühiskond peab tasuma trahvi.
Kui Eesti eesmärki ei täida, tuleb soetada heitmeühikuid riikidelt, kellel on ülejääk. Praegu hinnatakse Eesti puudujäägiks 3,53 miljonit tonni CO² ekvivalenti. Lõplik kulu selgub 2028. aastal.
Riigi ja ettevõtjate huvide konflikt
Olukorda raskendab asjaolu, et umbes pool Eesti metsamaast kuulub eraomanikele, kelle raiemahtudele saab riik mõju avaldada vaid kaudselt, seaduste kaudu. Lisaks on raiesurvet kasvatanud Vene ja Valgevene puiduimpordi katkemine pärast Ukraina sõja algust.
EMA seevastu rõhutab, et probleem pole mitte metoodikas, vaid reaalses üleraiumises. Organisatsiooni sõnul on kliimaministeeriumi väide, et „metsade vananemine piirab süsiniku sidumist“, faktivigane. Nimelt on Eesti metsade keskmine vanus hoopis noorenemas. Samuti ei kao süsinik vanades metsades täielikult, vaid võib püsida ka surnud puudes.
Juba 2018. aastal muutus Eesti metsandussektor süsiniku emiteerijaks ning kliimaministeerium prognoosis, et praeguste raiemahtude juures ei saa metsad aastakümneid enam süsinikku siduda. Sellest hoolimata muudeti 2024. aastal arvutusmetoodikat, mis küll pehmendab näitajaid, kuid ei lahenda probleemi.
EMA hinnangul on olukord selge näide sellest, kuidas metsade raiumisest saadud kasum on koondunud väheste kätte, samas kui kogu ühiskond peab tasuma trahvi. „Arve esitatakse maksumaksjale, samal ajal kui loodus on juba hävinud,“ ütleb Eenok.
Mida edasi teha?
Eesootavad kulud on hoiatav märk, et Eesti metsanduspoliitika vajab põhjalikku ümberhindamist. Vajalikud on otsused, mis seavad esikohale ökosüsteemide tervise ja kliimaeesmärkide täitmise, mitte üksnes lühiajalise majandusliku kasu.
Kuni riik ja ametkonnad vaidlevad metoodika üle, on Eesti metsade olukord halvenemas. Küsimus ei ole ainult rahas, vaid ka elukeskkonnas, mis mõjutab igapäevaselt kõiki. →
