Aasta on noor, alles täit hoogu sisse saamas. Noorele võib pead paitades ikka natuke tulevikuteed ette sõnada – mida temalt oodata, mida tal meile pakkuda on; ja kuhu peaks igaüks ise panustama, et mitte pärast öelda – vilets oli.
Vaate- ja lähtepunktid on igal tulevikukatsujal muidugi erinevad: riigikokku (tagasi)pürgivad poliitikud mõtlevad pingsalt, millal on õige aeg alustada tormijooksu Toompeale ja mida valijaile valimislubadusteks välja tulistada – toimuvad ju järgmised valimised juba aasta pärast märtsis; tippsportlastel, võrrelduna tipp-poliitikutega on märksa kiirem – taliolümpia algab Pyeongchangis Lõuna-Koreas juba vähem kui kuu aja pärast, 9. veebruaril – mida annaks veel teha, et sel õigel ajahetkel tippvormis olla; inimesed, kellel enam ei tohiks olla kuskile väga kiire, näiteks töötavad pensionärid, mõtlevad ometigi sama pingsalt kui tipptegijad – on siin Eesti riigis mõtet rassida, ja valitsuselt alatasa pügada saada, kui võiks ehk mõnele Lõunamere saarekesele kolida…
Ajakirjanikki mõtleb vahel. Ja teeb plaane. Ja needki plaanid on seotud meie ümber toimuvaga nii nagu poliitikul, sportlasel või pensionäril. Ikka vaadatakse, mis ümberringi toimub, mis olnud, mis tulemas, et siis sellesse ümbritsevasse maailma oma plaanidega sulanduda. Toetudes muidugi minevikukogemusele.
Meie tulikuke aastal
Mida tõi ajalehele Harju Elu aasta 2017, punase tulikuke aasta? Eks see lehetegijaile kirev ja kiremisväärt aasta oli. Nagu kuke aasta ikka. Üritasime õrrele saada. Harjumaalane on tunnetanud esmalt ehk seda, et oleme nüüd enam levinud ja loetavam kui näiteks aasta tagasi, kõnelemata viie või kümne aasta tagusest levikust ja lugemusest. Kui veel 10 aastat tagasi ehk aastal 2007 oli HE trükiarv 1000, viis aastat tagasi, aastal 2012 trükiti meid 3800, siis läinud aasta detsembris juba 6600. Aasta algusega võrreldes (jaanuar 2017–detsember 2017) kasvas meie tiraaž 4400lt 6600le. Ehk täpselt 1,5 korda.
Muidugi tahab meie hea lugeja teada, miks Harju Elu trükiarv kasvab ajal, mil peaaegu kõigi ülejäänud lehtede trükiarv langeb, nii mõnigi ajaleht hoopiski uste sulgemist plaanib. Vastus on lihtne: kasvanud on meie tellijate arv, suurenenud üksikmüük ja ka nende lehtede osa, mida me tasuta oma lugejaile jagame.
Kindlasti kasvab Harju Elu trükiarv veelgi, ületades eeldatavasti juba käesoleval aastal 8000 piiri.
Et me oma lugejate usalduse oleme teeninud ja mitte ainult trükiarv, vaid ka lugejate arv pidevalt kasvab, näitab ka Eesti Ajalehtede Liidu poolt tellitud sõltumatu lugejauuring: igal nädalal loeb Harju Elu nii paberkandjal kui veebis keskmiselt 44 000 lugejat. See tähendab – meid loeb iga neljas harjumaalane! Ehk kolm korda enam, kui see oli veel neli-viis aastat tagasi.
Et meiega on meid usaldavad lugejad, siis on loomulikult meiega ka need, kel lugejaile midagi pakkuda on ehk reklaamiandjad. Ja need, kes oma elanikke teavitama peavad, ehk siis omavalitsused. Ainult sellise sümbioosiga – lugeja-omavalitsus-reklaamiandja-ajaleht – ongi meie toimetuse nägemusel võimalik head, kasvava lugejaskonnaga ajalehte teha.
Kas me aga kukeaastal kukena ka kõvasti ja tähelepandavalt kiresime, seda vaagib praegu ajalehtede liidu žürii, kuhu me oma parimad lood saatsime
Mida toob maakoer?
Kindlasti kasvab Harju Elu trükiarv veelgi, ületades eeldatavasti juba käesoleval aastal 8000 piiri. Julgen seda väita, sest siin, ajalehtede liidule toetudes toodud trükinumbrite võrdlemine kinnitab, et rohkem hoiavad paberlehest kinni just maakondades elavad inimesed. Nii Maalehe kui maakonnalehtede trükiarvud on langenud tunduvalt vähem kui üleriigiliste päevalehtede arv. Eks maakoergi ole maalähedane. Maakonnalehtede arv on pigem langenud seoses elanike arvu langemisega maakonnas. Harjumaal aga elanike arv kasvab. Nii ka Harju Elu trükiarv.
Samas ei saa me eirata üldisi suundumusi – peame rohkem tähelepanu pöörama oma koduleheküljele. Lähinädalatel tahamegi käivitada uue kodulehekülje. Peale tänapäevasema välimuse erineb ta praegusest aga sellegi poolest, et osa lugudest saavad olema tasulised. Uudised ja ametlikud teated ei lähe loomulikult „luku taha“.
Nii et head lugejad ja meediapartnerid – jätkame koos ka uuel aastal. Ja ikka väärikalt. Veerandist peab saama pool.
