Juba üle kahe aasta kestva majanduslanguse ning jaanuaris 4,7 protsendini ulatunud jätkuva inflatsiooni valguses meid midagi roosilist ei oota.

Euroopa Komisjoni värske majandusprognoos vähendab majanduskasvu Euroopa Liidus 1,3 protsendilt 0,9 protsendile ning Eestis veelgi enam – 1,9 protsendilt 0,6 protsendile. Inflatsioon peaks siiski aeglustuma kiiremini kui sügisel prognoositi. Eesti kohta olemasolevad andmed viitavad, et 2024. aasta alguseks ei ole majandus veel kosuma hakanud ning ettevõtjate kindlustunne on viimastel kuudel pigem vähenenud. Veidi on see paranenud tööstusja ehitussektoris, halvenenud aga jaekaubanduses.

Tarbijad eeldavad, et nende finantsolukord halveneb maksutõusude, samuti kõrge inflatsiooni ja intressimäärade tõttu. Seetõttu jääb Euroopa Komisjoni talveprognoosi andmeil nõudlus aasta esimesel poolel pigem tagasihoidlikuks. Arvestades nõrka välisnõudlust peamistel eksporditurgudel, on komisjon korrigeerinud Eesti SKP kasvu sel aastal 0,6 protsendi juurde (võrreldes 1,9 protsendiga sügisprognoosis).

2025. aastal peaks majanduskasv taas hoogustuma ning jõudma 3,2 protsendini tänu parematele tingimustele välisturgudel, soodsamate rahastamistingimuste ja tarbimise kasvu tõttu. Alaneva inflatsiooni ja palgatõusu koosmõjus peaks taastuma ka ostujõud.

Nii Statistikaameti kui ka meie andmed kinnitavad, et Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtted võitlevad praegu puhtalt ellujäämise nimel.

2023. aastal pidurdasid majanduskasvu kodumajapidamiste ostujõu vähenemine, rahapoliitika karmistamine, eelarvetoetuste osaline lõpetamine ja välisnõudluse nõrgenemine. Olles napilt vältinud tehnilist majanduslangust eelmise aasta teisel poolel, on EL-i majanduse väljavaated 2024. aasta esimeses kvartalis endiselt kehvad.

Väikesed ja keskmised ettevõtted on hädas

Statistikaamet teatas hiljuti, et kaubavahetus vähenes läinud aastal oluliselt, eksport langes 16 ja import koguni 17 protsenti, kusjuures detsembris oli ekspordi kukkumine aastases võrdluses lausa 23 ja impordil 29 protsenti. Ligi pool Eesti päritolu kaupade ekspordi langusest tuli möödunud aastal mineraalsete õlide ja 16 protsenti mobiilsideseadmete väljaveo vähenemisest.

Reelika Sõnitsar. 

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) finantslahendusi pakkuva smeGo Eesti tegevjuht Reelika Sõnitsari sõnul on Eesti VKE-d teinud kõik selleks, et oma töötajaid hoida, ent nende jaks vinduvale majanduskriisile vastu pidada hakkab lõppema.

„Nii Statistikaameti kui ka meie andmed kinnitavad, et Eesti VKE-d võitlevad praegu puhtalt ellujäämise nimel ja investeerimisele või äri laiendamisele pole enamikul võimalik isegi mõelda,“ nentis Sõnitsar. „Hoolimata väga rasketest aegadest on nad hoidnud oma töötajaid ega ole asunud neid kergekäeliselt koondama. Just selle tõttu on Eesti tööpuudus kasvanud pikkamisi, olles Töötukassa andmetel praegu 8,4 protsendi juures, mis omakorda on tähendanud ka väiksemat koormust sotsiaalsüsteemile. Ent töötuse kasv pole veel kindlasti lõppenud,“ lisas Sõnitsar.

Riiklikult tähtis küsimus

Riigikogu arutas äsja olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Eesti majanduslanguses. Mida teha?“. Isamaa esimehe Urmas Reinsalu sõnul ei vasta valitsuse majanduspoliitika täna Eesti majanduse huvidele, vaid suurendab usalduse lõhkumist ja ebakindlust ning ei vasta ka ühiskonna toimetuleku huvidele.

Urmas Reinsalu. 

„Meie keskne küsimus on täna selles, kuidas kasvatada majanduse mahtu. Riigi bürokraatiakulusid tuleb kokku tõmmata, tuleb lõpetada asendustegevused, tuleb jätta ära maksutõusud ja anda aus ülevaade riigirahanduse olukorrast. Energiapoliitika, aga ka rohepoliitika küsimustes, tuleb tagada ettevõtjatele ja meie majandusele usutav, veenev ja mitte kindlustunnet lõhkuv, vaid stabiilsust tekitav käsitlus,“ ütles hetkel populaarseima erakonna esimees.

Andrei Korobeinik. 

Kriitiline oli ka Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Andrei Korobeinik, kelle sõnul on valitsuse ebaõnnestunud poliitika tõttu Eesti majandus vabalanguses, ettevõtjate kindlustunne väheneb ja inimeste toimetulek halveneb. „Selle asemel, et kehtestada automaks, kutsub Keskerakond valitsust mõtlema majanduse elavdamisele ning õiglasematele lahendustele nagu pangamaks, mis võiks majanduskeskkonda positiivselt mõjutada,“ ütles Korobeinik.

Midagi on ka head

Suhteliselt hästi paistab aga minevat meie ehitussektoril, mille tervis on vaatamata majanduslangusele, kõrgetele intressimääradele ja Põhjamaade kinnisvaraturu krahhile püsinud seni üllatavalt tugev. Kui vaadata 2023. aastat tervikuna, siis ehitusmahud vähenesid, ent mitte palju – 6 protsenti. Võrdluseks kahanes samal perioodil näiteks jaekaubanduse mahuindeks 8 ja tööstustoodangu mahuindeks 11 protsenti.

See, kuidas läheb Eesti ehitussektoril, mõjutab SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori hinnangul väga palju ka majanduse üldist käekäiku. „Võrreldes enamuse Euroopa Liidu liikmesriikidega on ehitusinvesteeringutel olnud Eesti majanduskasvus ajalooliselt väga suur roll. Kuigi ehitusmahud eelmisel aastal mõnevõrra vähenesid, siis pole see olukorda kuigivõrd muutnud. Nii moodustasid 2023. aasta kolmandas kvartalis ehitusinvesteeringud Eesti SKP-st pea 17%, millega olime EL-i riikide seas esikohal,“ ütles Nestor.

Mihkel Nestor. 

Lisaks suurele panusele SKP-s on ehitus ka väga oluline tööandja – eelmisel aastal sai ainuüksi ehituse alal tööd pea 60 000 inimest ehk üle 8 protsendi kõigist Eestis tööl käivatest inimestest.

Positiivne on ka see, et Eesti eraisikute tähtajaliste hoiuste ja säästuhoiuste maht on Eesti Panga andmetel kasvanud aastaga üle kahe korra, kuue miljardi euroni. Swedbanki klientide tähtajaliste hoiuste mahud kasvasid isegi veel rohkem, suurenedes jaanuaris võrreldes aastatagusega kaks ja pool korda ehk 2,5 miljardi euroni. Eraisikute kõikide hoiuste maht kasvas mullu rekordilise 11,68 miljardi euroni, sellest 7,18 miljardit on kodumajapidamised hoiustanud Swedbankis.

SEB privaatpanganduse strateegi Sander Danili sõnul viitavad ettevaatavad makronäitajad sellele, et üleilmne majandus võtab järjest tugevamalt jalgu alla ja teeb seda varem, kui turud seni eeldasid. Globaalne tootmissektori ostujuhtide indeks kosus jaanuaris 50 punktini ehk neutraalsele tasemele, mis on parim tulemus viimase poolteise aasta jooksul.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Märt Leesmenti sõnul on väga keeruline öelda, kuidas edasi läheb. „Näiteks seda, mis juhtus 2020. aastal, ei osanud ka kõige tublimad prognoosijad ette näha. Majanduslanguse põhjast on räägitud juba kuid. Loodame, et see on juba saabunud ja võimalikult paljudel ettevõtetel jääb kriitilise piirini jõudmata,“ ütles Leesment.