Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide hinnangul on Eesti majanduse olukord allpool rahuldavat taset, suurim väljakutse on vähenenud nõudlus ja kesine innovatsioon, samuti rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus ja oskustööjõu puudus.

Eesti ettevõtteid mõjutas viimasel poolaastal enim palgasurve, materjalide ja tooraine hinna tõus, laenuintresside tõus, üldise turvatunde ning sise- ja välisnõudluse vähenemine. Kui palgasurve ja turvatunde vähenemine on kogu aasta püsinud valupunktis, siis laenuintresside tõus ning siseja välisnõudluse vähenemine on probleemina kasvavas trendis. Majanduskliimaindeks langes juuniga võrreldes 1,3 punkti ja on nüüd -20,7.

Eesti ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususaldusindeks oli septembris 79,5 punkti, mis on oluliselt halvem pikaajalisest keskmisest, kuid punkti võrra parem kui juunis. Hinnakasv ja inflatsioon on aeglustunud, kuid tarbijate kindlustunne püsib madalal.

„Elanike hinnangul on Eesti majanduse väljavaade halb ning kindlustunnet mõjutavad enim eesootavad maksu- ja laenuintresside tõusud, tööpuuduse kasv ja majanduslangus. Perede majanduslik olukord ei ole paranenud, säästvate perede osakaal veidi suurenes ja ainult säästude või võlgu elavate perede osakaal vähenes,“ tõdes EKI direktor Peeter Raudsepp.

Töötajaid koondatakse

Statistikaameti tööturu kiirstatistika värsked andmed näitavad, et septembris vähenes Eestis kehtivate töösuhete arv võrreldes nii augustiga kui ka eelmise aasta sama ajaga. Langus on hoogu juurde saanud ka töötlevas tööstuses, kus töösuhete arvu vähenemist on näha pea kõigis sektori harudes.

„Osa töösuhete arvu langusest on seletatav hooajaliste muutustega, näiteks majutuses ja toitlustuses või kaubanduses on töösuhete arvu vähenemine sügise alguses tavaline,“ ütles statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu. „Lisaks juba varasemalt keerulises olukorras olnud puidu- ja mööblitööstusele on töösuhete arvu langus jõudnud ka muudesse harudesse. Tööstuses leidub vaid üksikuid erandeid, kus töösuhete arv on eelmise aastaga võrreldes kümnekonna töötajaga plussis. Tõusjate puhul on aga pigem tegu väikeste tööstusharudega,“ lisas Rootalu.

Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul tuleneb kinnisasjadega tehtavate tehingute arvu langus suuresti majanduskeskkonna halvenemisest.

Eesti Panga prognoosi kohaselt suureneb käesoleval ja tuleval aastal tööpuudus ning paljud tööstusettevõtted hoiavad töötajaid osakoormuse peal. Opositsiooni hinnangul 2024. aasta riigieelarve nendele murekohtadele lahendust ei paku. „Sisendhinnad on kasvanud, tööstustoodang langenud ja Eesti ettevõtted ei suuda hinna poolest rahvusvahelisel turul konkureerida. Valitsus olukorra leevendamiseks lahendust ei paku ja praegusel kujul laseb riigieelarve Eesti majanduse põhja,“ kritiseerib Keskerakonna asejuht Jaak Aab.

Kinnisvaratehingud languses

Notarite Koja statistikast selgub, et ka tänavu kolmandas kvartalis tehti kinnisasjadega tehinguid viiendiku võrra vähem kui mullu samal ajal ehk langus püsis juba kolmandat kvartalit järjest samal tasemel. Kui 2022. aasta kolmandas kvartalis tõestasid notarid 61 951 kinnisasjadega tehtud tehingut, siis tänavu kolmandas kvartalis oli neid 19% võrra vähem ehk 49 937. Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul tuleneb kinnisasjadega tehtavate tehingute arvu langus suuresti majanduskeskkonna halvenemisest.

Majanduskell, mis on koostatud Müncheni IFO metoodika alusel, näitab riigi majanduskliimat ja selle muutumist neli korda aastas. Majanduskliima indikaatori (punktid kellal) aluseks on ekspertide hinnangud jooksvale olukorrale (horisontaaltelg) ja olukorrale 6 kuu pärast (vertikaaltelg), mõlemad skaalal −100 kuni +100.
Joonis Eesti Konjunktuuriinstituut 

„Läinud aasta teises pooles haripunkti saavutanud inflatsioon on praeguseks küll tunduvalt alanenud, kuid üldine ebakindlus majanduses, Euroopa Keskpanga jätkuv intressimäärade tõstmine ning kõrged ehitushinnad pidurdavad endiselt kinnisvaraturu aktiivsust,“ rääkis Saar-Johanson. „Majanduses toimuv on muutnud nii pangad kui ka kinnisvara ostjad ettevaatlikuks, mis on omakorda jahutanud ka kinnisvaraturgu ning kajastub ka notariaalsete kinnisvaratehingute statistikas.“

Uusi ettevõtjaid vähe

SEB tellitud ja Norstati läbi viidud uuringust selgus, et koguni 55% vastanutest ei soovi lähiajal ettevõtjaks saada ning vaid 1% vastanutest on registreerinud oma ettevõtte. „Näeme, et potentsiaalsed uued ettevõtjad ei julge esimesi samme teha ettearvamatu majandusseisu, puuduva kapitali ja riskikartlikkuse tõttu. Lisaks tuleb mängu ka tõsiasi, et tihti soovitakse finantsilise stabiilsuse säilitamiseks alustada ettevõtlusega põhitöö kõrvalt, mis nõuab alustavalt ettevõtjalt tugevat ambitsiooni, tahet ja tööd ning võib saada mõningal juhul takistuseks,“ ütles SEB ärikliendi segmendijuht Maarja-Maria Aljas.

Nii Eestis, Lätis kui ka Leedus on peamiseks ettevõtlusega alustamise takistuseks stardikapitali puudumine. Seetõttu vajatakse ettevõtte asutamisel enim rahalist tuge, samuti nõustamist. Kuigi uute tulijate jaoks on praegune majanduskeskkond kohati keeruline ja ettearvamatu, pole alustavate ettevõtjate aktiivsus võrreldes varasemaga sellegipoolest langenud. SEB uuringu andmeil loodi 2023. aasta üheksa kuuga 9% enam ettevõtteid kui eelmisel aastal sama perioodi vältel. Samas aga sisenevad ettevõtlusmaailma eelkõige pigem kulleri- ja taksoteenuste osutajad.

Midagi on ka positiivset

Eesti ettevõtlust turgutab riik läbi EAS/Kredexi ühendasutuse, mille juhatuse liikme Liina-Maria Lepiku sõnul on seniseid toetusmeetmeid, mille tähelepanu on ekspordil, innovatsioonil ja kapitali kättesaadavusel, täiendatud, ning tulemas on mahukamad lahendused, et leevendada toetuste ja teenuste tingimusi ning finantseerida ettevõtlust ja suuremaid projekte.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo on öelnud, et Eesti majandust aitavad pikemas vaates tõusule juhtida innovatsioon ja tööturu nõudlusele vastavate oskustega inimeste olemasolu. „Seetõttu on eriti oluline toetada ettevõtete teadus- ja arendustööd, milleks avanevad uuel rahastusperioodil Euroopa Liidu vahendid. Juba järgmisel aastal saame ettevõtlusesse suunata üle 146 miljoni euro,“ lubas minister.

Madis Müller, Eesti Pank. 

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul tuleks riigil keskenduda soodsa ja prognoositava ettevõtluskeskkonna loomisele. „Me peame ka ise tegelema oma konkurentsivõime parandamisega. Toetuste asemel on vaja tegeleda püsivate takistuste, näiteks konkurentidest kallima energia põhjuste ja administratiivsete barjääride eemaldamisega,“ ütles Müller.

Inflatsioonitase peaks järgmisel aastal alanema. Kui 2023. aastal peaks see olema 8,7%, siis järgmisel aastal EKI ekspertide hinnangul 3,7%. Majandusolukorra paranemist poole aasta pärast näeb veidi enam kui kolmandik (36%, juunis 38%) vastajaist ja 43% arvab (juunis 47%), et olukord on siis umbes sama. Siiski ei jõua majanduse olukord ekspertide arvates veel rahuldavasse seisu.