Maju kerkib igasse metsatukka nagu seeni pärast vihma. Muidugi on mugav endale juba valmis kodu osta ja sinna sisse kolida. Kui aga mõttes on maja ehitada, siis võtab ehitusprotsesside võrdlemine silme eest kirjuks. Näib, nagu saaks maju sama kiiresti ja lihtsalt kokku panna nagu klotsidest ehitisi.

Majaehitus on tavaliselt pikk protsess. Kõik sõltub maja ehitamise kohast, maja projekti ja konstruktsioonide keerukusest, ehituseks valitud materjalidest jne. Tehasemajad valmivad seevastu paari kuuga, ajaliselt võiks arvestada, et eramu ehitusloa saab kätte umbes 3–4 kuuga, abihoonete või suvilate puhul kiiremini.

Kulud kontrolli alla

Eramu ehitamise kulude optimeerimiseks tuleb hoolikalt tähelepanu pöörata kinnistu valikule. Lisaks on oluline maja suurus. Seejuures oleks mõistlik läbi mõelda kõikide ruumide vajalikkus – see, mida vajab noor pere, ei pruugi vajada pensionieas olev inimene. Samuti tasub mõelda fassaadi viimistlusele, mis oleks võimalikult hooldusvaba ja vastupidav.

Kui investeerite detailsesse eelprojekti, võite olla kindlad, et hoone ja konstruktsioonid saavad vastupidavamad ning tehnosüsteemid ohutumad. Tasub arvesse võtta, et mida suurem maja, seda odavam on selle ruutmeetri ehitamise maksumus.

Kogu protsessi aluseks on projekt, ilma milleta maja valmis ei saa. Foto Sven Mieke, unsplash.com 

Kõige aluseks on projekt, ilma milleta maja valmis ei saa. Tüüpprojekt erineb teistest projektidest selle poolest, et see on juba valmis. Aga iga tüüpprojekt nõuab täiendavat kohendamist – seda tuleb kohandada vastavaks nii seaduse nõuetele, konkreetsele krundile kui ka kliendi individuaalsetele vajadustele. See ei nõua sama palju aega, vaeva ja raha, kui kuluks täiesti individuaalsele, nullist alustatud projektile.

Olulist rolli mängib maja ehitamise moodus. Tänapäeva tehnilised lahendused võimaldavad majad kinnistule kohale tuua nii, et suurem osa valmib kuivas tehasehoones ja maja kinnine karp püstitatakse krundile loetud päevadega.

Keskkonnasõbralik puit

Igal eramaja ehitamise moodusel on oma plussid ja miinused. Palkmajad on tuntud oma kestvuse ja vastupidavuse poolest, samas on need tuleohtlikumad. Samuti on oluline tegur soojapidavus, millesse tuleks kindlasti panustada. Meeles tasub pidada, et ümarpalgist ehitiste ja ehitise osade rajamisele kehtivad Eestis ranged reeglid.

„Palkmajad on suurepärane valik neile, kes soovivad investeerida kestvasse ja keskkonnasõbralikku kodusse. Samas peab arvestama kõrgema hinnaga ja vajadusega korraliku hoolduse järele,“ räägib arhitektuuribüroo Idea Arhitektid juhatuse liige Irina Kazantseva.

Teine võimalus puitmaterjalile on karkassmaja, mis võimaldab kiiret ja odavamat ehitusprotsessi. „Karkassmaja peamine oht on veele vastuvõtlikkus. Ükskõik kui palju proovitakse puidu veekahjustusi vältida, ei ole täielik kaitse võimalik. Karkassmajad ei ole veekindlad. Välimine kiht on kaetud niiskuskindla materjaliga, mis varjab kõik avad, kuid kui vesi tungib seina sisse, võib see põhjustada suurt kahju,“ selgitab Kazantseva.

Peamine probleem, millega karkassmajade elanikud kokku puutuvad, on umbsed ruumid. Sellise maja seinad praktiliselt ei lase õhku läbi, mis võib viia siseruumide õhu halva kvaliteedini. Ühest küljest võib see aidata küttekulusid kokku hoida, kuid teisest küljest nõuab see sundventilatsiooni paigaldamist, mis on uute eramute puhul kohustuslik.

Maja ehitus on pikk protsess. Foto Tierra Mallorca, unsplash.com 

Puitkarkassi struktuur on üsna halva heliisolatsiooniga. Lisaks ei saa kõiki karkassmaju pidada keskkonnasõbralikeks. Viimistluses kasutatakse materjale, mis sisaldavad sünteetilisi ja pikemas perspektiivis inimeste tervisele potentsiaalselt kahjulikke aineid. Tänapäeval töödeldakse iga maja suure hulga immutusvahendite, antiseptikumide ja leegiaeglustitega, mis võivad mõjutada inimeste tervist.

Element- ja moodulmajad

Elementmajad on kiire ja kvaliteetne valik kodu ehitamisel. „Need on energiasäästlikud ja vastavad kõrgele kvaliteedistandardile. Samas võib disainivalik olla piiratud ning maja kohaletoimetamine võib olla keeruline ja kulukas,“ ütleb Kazantseva.

Moodulmajad on üha populaarsem valik kodu ehitamisel. Majad koosnevad erinevatest moodulitest, mis valmistatakse tehases ja pannakse ehitusplatsil kokku. „Moodulmajad võimaldavad klientidel valida erinevate materjalide ja disainilahenduste vahel. Samas võib nende ehitamine olla kallim kui traditsiooniliste majade ehitamine ning nende transportimine ja paigaldamine võib olla logistiliselt keeruline,“ annab Kazantseva nõu.

Võrreldes elementmajaga tundub moodulmaja esmapilgul võib-olla parema valikuna, kuna see valmib tehases kontrollitud tingimustes ning viimistletakse koos kõigi vajalike kommunikatsioonidega, tagades seeläbi parema ehituskvaliteedi. Lisaks saab hoone kasutusele võtta praktiliselt kohe pärast paigaldamist.

Igal eramaja ehitamise moodusel on oma plussid ja miinused. Kõige aluseks on projekt, ilma milleta maja valmis ei saa.

„Siiski tuleb arvestada, et moodulitest ehitamine ei pruugi olla alati kõige optimaalsem valik. Näiteks keerukama majakuju või ruumiplaani puhul ei sobi moodulitest ehitamine alati kõige paremini,“ räägib Kazantseva. „Lisaks on valmis moodulite mõõtmed piiratud, sest neid tuleb objektile viimiseks eraldi transportida. See võib piirata ruumide planeerimist ning nõuda erilahendusi, et moodulid sobiksid transpordi nõuetega. Moodulite transport võib olla ka kallis ning transpordi käigus võivad tekkida praod, mis vajavad hilisemat parandamist,“ teab spetsialist.

Populaarne väikeplokkmaja

Enamus eramaju tehakse Eestis praegu väikeplokkidest. Selline ehitusprotsess on tõhus ja võimaldab kiiresti ehitada tugeva ja vastupidava hoone. Plokkmaja eeliseks on tulekindlus ja hea heliisolatsioon . 500 mm paksustest termoplokkidest ehitades ei vaja need majad lisasoojustust. Miinuseks võib lugeda maja ehituse kallimat hinda võrreldes puitmajaga ning täppistööd väikeplokkide ladumisel.

„Need majad on ideaalne valik tellijatele, kes otsivad energiasäästlikku ja vastupidavat kodu. Arhitektuurilahenduste valik väikeplokkidest ehitamisel on samuti lai,“ räägib Kazantseva.

Eramaja ehituse alustamiseks tuleks kinni pidada järgmisest korrast

• Maatüki detailplaneeringuga tutvumine ehk projekteerimistingimuste saamine. Selles etapis võiks juba pöörduda litsentsitud arhitektuuribüroo poole.
• Geodeetiliste uuringute läbiviimine.
• Maja projekti väljatöötamine.
• Avalduse esitamine ehitusregistrisse (EHR) ja ehitusloa saamine.
• Eriosade projekteerimine.
• Ehitusettevõtte otsimine.
• Maatüki ettevalmistamine ehitustöödeks.